Äripäevaga vestelnud ettevõtjate sõnul on süvenev tööjõupuudus üha tõsisem mure: tootlikkus kannatab ja bürokraatia sööb närve. Lahendina nähakse immigrantide sissetoomist või avalikku sektori kärpimist.

- Deluxi mööblivabrikute omanik Göran Sjöholm võrdleb töötajate otsimist kõrbes vee otsimisega.
- Foto: pixabay.com
Tarmeko juht Ago Nigul tõi näite, et neile kandideerivad sageli korduvalt tööle inimesed, kes on töötukassas arvel – neil on kohustus töökuulutustele vastata, ehkki tegelikkuses nad töökohta vastu võtta ei soovi. Tarmeko kodulehel oli reedel viis töökuulutust ja Niguli sõnul kannatab ettevõte tööjõupuuduse tõttu: „Tellimusi on rohkem, kui suudaks tööd ära teha.”
Veelgi raskem on aga olukord väiksemates omavalitsuses. Viljandi Deluxi mööblivabrikutesse on Sjöholmi väitel ettevõte sunnitud palkama inimesi Ukrainast, mis on aga paras katsumus, sest mööblivabrikandi sõnul kulub välismaalt töötajaid palgates dokumentide vormistamiseks 2–3 kuud. Mööblitootja arvates oleks lahendus, kui Eesti lõdvendaks võõrtööjõu palkamise nõudeid ja võtaks järk-järgult immigrante vastu.
Loe pikemat teemakäsitlust
Äripäeva veebist!
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: KATARIINA KRJUTŠKOVA
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”