Kas sa motiveerid oma töötajaid või manipuleerid nendega?

Tihti aga ei mõelda sellele, et mõnikord kasutatakse inimeste motiveerimise asemel hoopis nendega manipuleerimist seda endale teadvustamata.

Mõtleme korraks nendele terminitele. "Motivatsiooni" või "motiveerimist" võiks määratleda tegevusena, mille tulemusena tekib kellelgi millegi vastu huvi (ta tunneb, et soovib midagi teha). Näiteks, kui ma ei viitsi jooksma minna, võin endale ette kujutada, kuidas 5 kg kergemana lähevad vanad püksid jalga ja tunnen end väga hästi. Minu sisse tekib tunne ja huvi jooksma minna (või siis mitte). Kui mul on vaja, et mõni töötaja kauemaks tööle jääb, võin talle rääkida, kuidas ma tema abi vajan, või selgitada talle, mis kasu klient saab, kui homseks see projekt valmis on. Selle tulemusena tekib inimeses tunne (samas ei pruugi ka, kui see jutt ehe ei ole), et ta soovib mind selles asjas aidata või tunne, et soovib kliendile seda lahendust pakkuda. Nende näidete järgi võibki öelda, et inimene on motiveeritud, kui tema sisse tekib tunne ja soov (huvi) mingit tegevust teha.

Püüame aga defineerida "manipulatsiooni". Kas võib öelda, et kedagi manipuleerida tähendab kedagi millegi välisega mõjutada. See tähendab, et inimene küll teeb midagi, aga tal ei ole soovi (huvi) tegevuse enda vastu, vaid ta teeb seda välistest mõjutustest tulenevalt. Kõige ilmsemad manipulatsioonid paistavad sageli välja peresuhetes, kus naine püüab meest või mees naist mingite "argumentidega" mõjutada. Kuni argumendid on põhjendatud ja teisele osapoolele jääb võimalus oma käitumise üle ise lõpuks otsustada, ei saa seda päriselt manipulatsiooniks nimetada. Kui aga üks osapool püüab teise valikut millegi välisega otseselt mõjutada, suunata, võib öelda küll, et temaga manipuleeritakse.

Sama kehtib ka töökeskkonnas. Kuni juht tunneb, et ainuke viis inimesi pingutama saada, on neid kuidagi väliselt mõjutada (kas suurema rahanumbri või hirmuga), toetub ta eelkõige manipulatsioonile, mitte motivatsioonile. Näiteks, kui töötaja ei taha mingit uut tööülesannet enda peale võtta, võib juht öelda talle, et maksan sulle selle eest 2 eurot tunnis juurde. Kui nüüd on töötaja nõus seda tegema, siis kas juht motiveeris töötajat või manipuleeris temaga ? Kas tänu sellele tekkis töötajal huvi töö vastu või oli ta valmis seda tegema, kuna saab nüüd 2 eurot tunnis rohkem?

Nagu eelmises arutluses selgus, on motivatsioon tunne, mis tekitab huvi mingi tegevuse vastu. Manipulatsioon on aga soov selle tegevuse eest midagi saada - sind ei huvita tegevus ise, aga sinu valikut mõjutatakse väliselt. Sama on ka selle näite puhul. Juhul, kui töötajal oleks päriselt huvi seda lisaülesannet võtta, võiksime rääkida motivatsioonist. Kui ta aga teeb seda ainult raha pärast, võib seda nimetada manipulatsiooniks.

Veelgi halvem näide on negatiivsest manipulatsioonist, kus juht ei paku mitte täiendavat 2 eurot selle ülesande eest, vaid hoopis "ähvardab", et kui töötaja seda ei tee, küll siis juht leiab kellegi, kes selle ära teeb (ja võib lisada, et tegelikult saab see keegi “teine” ka ülejäänud tööga paremini hakkama ning ehk ei jäägi enam algsele töötajale tööd vms). Ka sellisel juhul ei saa rääkida motiveerimisest, sest juht mõjutab oma jutu ja ähvardustega töötaja valikut. Õigem oleks ehk isegi öelda, et ta ei jäta töötajale valikut.

Ma tunnistan, et eespool kirjeldatud lähenemine on oma olemuselt lihtsakoeline ja liialt must-valge. Siiski annab see edasi tuumidee, milleks on küsimus: "Kas juhi käitumine tekitab töötajates huvi töö/meeskonna/tulemuse saavutamise enda vastu, või tekitab see huvi ainult selle vastu, mida töö/meeskonna aitamise/tulemuste saavutamise eest töötaja saab (või mida püüab vältida)?". Nagu artikli alguses mainisin, kasutatakse sõna motiveerima sageli vales kontekstis, sest lähemal vaatlusel selgub, et tegelikult ei toimu motiveerimist, vaid inimeste käitumisega ainult manipuleeritakse.

Jah, siinjuures võib diskuteerida, et ka kelleski tunnete teadlik tekitamine on manipulatsioon. Sellega ma olen isegi nõus. Aga sellise lähenemise eeliseks on vähemalt fakt, et inimene, kes valib lõpuks millegi tegemise, teeb seda oma sisemisest tundest lähtuvalt ega ole iseendaga konfliktis. Vastasel juhul võib kõiki suuri juhte/liidreid pidada manipulaatoriteks, sest nad on ju terveid rahvaid ja organisatsioone oma kõnede, eeskujuga ning käitumisega mõjutanud midagi tegema ja kuidagi mõtlema. Näiteks, kas Steve Jobs oli manipulaator, kui ta pani Apple'i inimesed uskuma oma geniaalsetesse ideedesse ja nende nimel 20tunniseid tööpäevi tegema? Kindlasti ei tundnud töötajad (ainult), et nad peavad seda tegema, sest nad nautisid olemist osa millestki revolutsioonilisest.

Kui palju sina täna kasutad juhina motivatsiooni vs manipulatsiooni jõudu? Mõlemaga saab inimesed liikuma, aga sellel liikumisel on erinev kvaliteet. Kui sa suudad tekitada inimestes soovi millegi nende jaoks olulise nimel pingutada, teevad nad seda sisemisest kütusest lähtuvalt. Kui sa suudad tekitada inimestes soovi pingutada aga millegi välise pärast, teevad nad seda välisest kütusest (nt raha) lähtuvalt. Sisemise kütuse varud on praktiliselt piiramatud. Kui palju sul on aga juhina välist kütust eelarves niimoodi jagada? Kui sul pole siin ressurssi piiramatult jagada, võid häid nippe mitterahalisest motiveerimisest leida Äripäeva Akadeemia koolitusest “Juhist motivaatoriks”.