Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
2019. aasta muudatused perehüvitiste seaduses
Alates 1. septembrist 2019 hakkavad perehüvitiste seaduses kehtima muudatused vanemahüvitise arvestamisel ja lapsehooldustasu määramisel. Loe, mis täpselt muutub ja keda muudatused puudutavad.
Vanemahüvitise (vanemapalk / nn emapalk) suuruse arvestamisel lahutatakse edaspidi esmalt alati lapse sünnikuule eelnevad 9 kuud ja hüvitise suuruse arvestame sellele 9 kuule eelneva 12 kuu tulude alusel. Muudatus mõjutab kõiki, kelle vanemahüvitise saamise õigus tekib alates 1. septembrist 2019.
Alates 1. septembrist 2019 sündivate lastega seoses ei määrata enam lapsehooldustasu. Enne seda kuupäeva sündivate laste vanematele ja kõigile, kellele on lapsehooldustasu määratud juba varem, makstakse hüvitist edasi kuni õiguse lõppemiseni või hiljemalt kuni 31. augustini 2024.
Keda uuele korrale üleminek mõjutab?
See, kas sulle hakkab kehtima uus vanemahüvitise arvestamise kord, sõltub sellest, millal sul tekib õigus vanemahüvitisele. Uus kord kehtib kõigile, kes hakkavad vanemahüvitist saama alates 1. septembrist 2019.
Pane tähele, et vanemahüvitisele tekib õigus järgmisel päeval pärast seda, kui lapse emal lõpeb rasedus- ja sünnituspuhkus (sünnitusleht/periood, mille eest maksab haigekassa sünnitushüvitist) – enamasti 70–110 kalendripäeva pärast lapse sündi. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnituslehele jääda, siis tekib vanemahüvitise saamise õigus lapse sündimise päeval.
Kui sul tekib hüvitise saamise õigus enne 1. septembrit 2019, siis sind uuele süsteemile üleminek ei puuduta – vanemahüvitise määrame või maksmist jätkatakse senises korras.
Ka varem määratud vanemahüvitisi ümber ei arvutata ja makstakse edasi nii, nagu varem määratud.
Seda, kuidas vanemahüvitist arvutama hakatakse, loe Virtuaalkliinikust.
Seotud lood
Töö- ja turvajalatseid tootva Soome ettevõtte Sievi Jalkine OY Baltikumi müügijuht Ülar Verev ütleb, et väga paljudes valdkondades on oluline pöörata igapäevatöö käigus tähelepanu töötajate turvalisusele ja ka sellele, milliste omadustega töö- või turvajalatseid kantakse.
Enimloetud
1
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
2
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
3
Töötaja tööstressist põhjustatud läbipõlemise pretsedent olemas.
6
Meessoost personalijuht teenib 1318 eurot väiksemat palka kui samas ametis naine
Viimased uudised
Sellest üksi ei piisa, et ettevõtte visioon ja väärtused ärkavad ellu turundusosakonnas ja juhtkonna kabinetis. Nii võivad nad jääda vaid “kenadeks sõnadeks seinal”.
Personalijuht, vaata töötajate digipädevuse hindamise mõõdikuid!
Hetkel kuum
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Töötaja tööstressist põhjustatud läbipõlemise pretsedent olemas.
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele