Seoses ülemaailmse pandeemiaga on paljud tööandjad olukorras, kus ei jätku enam vahendeid töötajatele senise töölepingujärgse töötasu maksmiseks ning soovitakse kriisi ajaks töötasu vähendada.
COVID-19 viiruse kiiret levikut ja sellega kehtestatud erimeetmeid ei saanud tööandjad ette näha ja nendega arvestada, sh hoiduda näiteks enne eriolukorra kehtestamist investeeringute tegemisest. Nüüd on aga paljud tööandjad olukorras, kus loodetakse kriisi lõppemisel töötajatele uuesti tööd pakkuda, kuid vahepealsel ajal ei olda suutelised kokkulepitud töötasu maksma, mistõttu soovitakse töötasu seniks vähendada.
2019. aastal oli palgatöötaja keskmine brutotulu kuus 1317 eurot, mis on 83 eurot rohkem kui aasta varem. Kuu keskmine brutotulu suurenes aastaga 6,7%.
Aprilli alguses alustas Eesti Töötukassa töötasu hüvitise maksmisega töötajatele, kellele pole kokkulepitud mahus võimalik tööd anda või töötasu maksta. Toome välja töötukassa vastused enim levinud küsimustele meetme kasutamise kohta.
Töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorraliste asjaolude tõttu märkimisväärselt häiritud. Hüvitise taotlemise protsess tekitab aga mitmeid küsimusi.
Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.