Olukorra haldamine ning olemasolevate ressursside ja jõuvarudega arvestamine on peamine, mida inimesed kriisis otsivad ja üksteiselt ootavad.
Olukorra haldamine tähendab ka kriisiseisundile iseloomuliku segaduse, mure ja jõuetuse tunnistamist. See algab stressiilmingute märkamisest enda ja kaaslaste käitumises ning jätkub teadliku suhtumise muutmisega tundeseisunditesse. Tuleks loobuda kaaslase negatiivse eneseväljenduse, näiteks kaeblemise või vihahoos öeldu sõnasõnalisest tõlgendamisest ja talle vastandumisest. Pigem peaks püüdma tema negatiivsete sõnavõttude taha peidetud vajadusi selgitada. Eetiliseks, abistavaks ja õiglaseks jäämine on oluline, sest abitu olukord võib soodustada ka võimu ja jõu väärkasutamist.
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.