Kõik tööandjad peavad teadma, et kui töötajaga on sõlmitud suuline kokkulepe, on see kohtu silmis alati tööleping. Suuline leping on aga saatanast ja seda tasuks vältida, pani omanimelise tööõigusbüroo jurist ja juhataja Heli Raidve tänavusel Palga Päeva konverentsil kuulajatele südamele.

- Heli Raidve tänavusel Palga Päeva konverentsil
- Foto: Raul Mee
„Juba 10 aastat ei tasu minna kohtusse rääkima, et suuline kokkulepe on käsund või midagi muud. Kui kirjalikku lepingut pole, loeb kohus suulised kokkulepped töölepinguks. Kohus hindab, kes maksab töövahendite eest, kas isik tegi tööd ainult sellele konkreetsele tööandjale või oli tal mitu koostööpartnerit. Lisaks on kohtusüsteemis põhimõte, et odavate vaidlustega kohtusüsteemi ei koormata ning see tähendab, et kohus ei anna luba edasikaebamiseks näiteks alla 2000-euroste avalduste puhul. Esimese astme kodus teeb otsuse ära ja edasikaebamseks luba ei anta.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”