Tööõiguse muudatused: kui tahad lõbustusi, tule kontorisse
Tööõiguses on sel aastal toimunud päris palju muudatusi ja olulisimad neist puudutavad kaugtöö reguleerimist. “Legaliseeriti see, mis oli paari viimase aastaga praktikaks kujunenud,” rääkis hommikuprogrammis raamatupidamisbüroo Robby&Bobby juht Krista Teearu.
Raamatupidamisbüroo Robby&Bobby juht Krista Teearu rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis alanud aasta olulisematest muudatustest raamatupidamise ja tööõiguse küsimustes. Foto: Raul Mee
Töötajal ei ole õigust nõuda kaugtööle minekut, see toimib kokkuleppel. Samamoodi on töökoha sisustusega – kui kontoris on töökoht sisustatud, ei ole tööandja kohustatud veel teist täistöökohta sisustama,” kirjeldas Teearu muudatusi. Sisuliselt on kaugtöö puhul paika pandud tööandja vastutuse ulatus.
Kuus olulist õigusaktide muudatust tööandjatele, mis juba jõustusid äsja lõppenud aastal või jõustuvad käesoleva aasta alguses, on ritta seadnud ja lugeja ette toonud Eesti Tööandjate Keskliit. Personaliuudistel on hea meel neid ka oma lugejatele üle korrata.
Homme jõustub töölepinguseaduse muudatus, millega tekib uus töövorm ja mõiste “iseseisva otsustuspädevusega töötaja”. Mida muudatus tähendab ja keda see puudutab, selgitab advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Andres Kivi.
Koroonaaeg hakkab kõige muu maailmas toimuva taustal unustuse hõlma vajuma, kuid kodukontor on tulnud, et jääda. Seda kinnitab 19. novembril 2022 jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis paneb täpsemalt paika töötaja ja tööandja vastutuse kodukontori korraldamisel.
Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.