Tehisintellekti teadlik kasutamine Eesti ettevõtetes vajab veel arendamist

Veerand Eesti inimestest kaalub või on varem kaalunud programmeerimise õppimist ning 11% on seda juba teinud, selgub //kood tellitud Norstati uuringust. Koguni 63% inimestest usub sama uuringu järgi aga, et tehisintellekt on võtnud või võtab tulevikus programmeerijate töö ära.

Ajal, mil tarbimine muutub isiklikumaks ja teadlikumaks, maailmas, kus üks negatiivne kliendikogemus võib hetkega hävitada lojaalsuse, on vajalik teenindustiimidesse uut mõtteviisi, usub koolitaja Urmas Kõiv.

Maailmas müüdi 2024. aastal ligi 200 000 professionaalset teenindusrobotit, mis tähistab aastaga 9% kasvu, selgub Rahvusvahelise Robootikaföderatsiooni (IFR) iga-aastasest raportis. Nõudlust kasvatavad tööjõupuudus, vananev rahvastik ja paindlikumad ärimudelid nagu robotite rentimise teenus.

Logistikasektori kasvav automatiseerimine ja robotiseerimine muudavad töövõimalusi, näiteks leiavad naised nüüd rohkem tööd ladudes, selgus Äripäeva raadio saates “Logistikauudised eetris”.

Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.