Vaibkoodija Kei Olbrei: tarkvara saab nüüd arendada igaüks, koodi kirjutamist oskamata

Personalijuhtide ja värbajate maailm on alati olnud dünaamiline – uued oskused nagu andmeanalüütika, digitaalne värbamine või kaugtöö juhtimine on aastate jooksul muutunud tavapäraseks osaks igapäevatööst. Ja mõnikord kerkib esile midagi, mis muudab mängureegleid igas ettevõttes.

Edu rajatakse alati oma tugevuste ära kasutamisele ning see tõde kehtib vankumatult ka tööelus. Paraku on meil kõigil tööpäevas 24 tundi, millest normaalse tasakaalu hoidmiseks ja oma vaimse tervise huvides, ei ole mõistlik üle kaheksa tunni tööülesannetele kulutada.

Generatiivse tehisintellekti lahenduste laialdane kasutuselevõtt võib riigi SKT-d hüppeliselt kasvatada. Paraku napib ettevõtetes teadmisi ja oskusi tehisaru võimaluste nägemiseks, lahenduste tellimiseks ja kasutamiseks, selgub värskest OSKA uuringust.

Kuidas AI muudab värbamist ja personalitööd – kas see teeb elu lihtsamaks või hoopis keerulisemaks? Millistes protsessides toob tehnoloogia suurimat kasu ja kus võib see tekitada uusi probleeme? Just neid küsimusi arutame saates “Töö ja palk” globaalse värbamisjuhi Renita Käsperiga.

Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.