2025. aasta märgilisimad kaasused tööõiguses: vaidlused ei käi enam ainult koondamiste üle
Pehmed väärtused – juhtimisstiil, sisekliima ja psühholoogiline turvalisus – on jõuliselt jõudnud ka töövaidlustesse. Advokaadibüroo COBALT valdkonnajuht Kadri Michelson ja advokaat Dina Tanaga selgitavad, mille üle töötajad ja tööandjad üha sagedamini vaidlevad ning mida viimased riigikohtu lahendid töösuhetes muudavad.
Kõige tavapärasemad on töövaidluskomisjoni ja kohtute menetluses jätkuvalt töölepingu lõpetamise vaidlused.
Foto: Pixabay
Töösuhetes tervikuna on märkimisväärselt kasvanud pehmed väärtused, nagu tervislik töökeskkond, läbipaistev juhtimine, toetav tagasiside ja toimiv sisekommunikatsioon. See muutus kajastub selgelt ka töövaidluste üldises suunas.
Tänases töösuhtluses võib iga sõna, pilk või irooniline kommentaar muutuda hiljem töövaidluse aluseks. Professionaalne ja distantseeritud suhtlus pole pelgalt viisakus – see on parim kaitse.
Riigikohus on asunud seisukohale, et näiteks ettevõtte keskkonnaspetsialisti saab keskkonnanõuete mittetäitmise eest väärteokorras karistada. Niisuguse stsenaariumi vältimiseks saab üht-teist ära teha, soovitavad Siim Vahtrus ja Rauno Ligi advokaadibüroost COBALT.
Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel on läbi aastate olnud keskseks töövaidluse esemeks, seda kõigis kolmes Balti riigis, selgub advokaadibüroo COBALT värskelt avaldatud Balti riikide vaidluste turuülevaatest.
Masinõpe pole enam ainult andmeteadlaste ega IT-spetsialistide pärusmaa – see on muutumas keskseks oskuseks paljudes tehnilistes valdkondades. Insenerid ja spetsialistid, kes oskavad masinõpet rakendada, loovad lisaväärtust nii oma tööle kui ka kogu ettevõttele.