Täna on rahvusvaheline personalijuhtimise päev. See on hea hetk teha kummardus inimestele, kelle töö mõju on sageli kõige paremini näha siis, kui seda tööd ei tehta.
Rahvusvahelise personalijuhtimise päeva puhul rõhutab autor, et personalijuhid on organisatsiooni toimimise keskne tugi, kelle mõju on eriti nähtav siis, kui seda tööd ei tehta. Eestis töötab üle 3600 personalivaldkonna spetsialisti ning nende roll on arenenud administratiivsest „kaadritööst“ strateegiliseks partneriks juhtkonna lauas. Personaliuudised ja PARE rõhutavad, et hea personalitöö aitab ennetada lahkumisi, läbipõlemist ja töökultuuri lagunemist.

- Personaliuudiste juht Helen Roots
- Foto: Äripäev
Sest personalitöö puudumist märkab kiiresti. Siis, kui head inimesed hakkavad lahkuma ja kui juhid jäävad oma muredega üksi. Kui meeskondadesse tekivad vaiksed pinged, mida keegi õigel ajal ei märka. Kui tööõhkkond muutub raskeks, aga keegi ei oska täpselt öelda, kust see algas.
Eestis töötab üle 3600 personalivaldkonna spetsialisti. Need on inimesed, kelle laual kohtuvad tööõigus, värbamine, palgasüsteemid, juhtide toetamine, töötajate mured, organisatsioonikultuur, muutuste juhtimine ja üha enam ka äristrateegia. See ei ole väike roll, vaid töö, mis ulatub organisatsiooni igasse nurka.
Kaadriosakonnast juhtkonna laua taha
Kui mina kümme aastat tagasi Personaliuudistega alustasin, oli pilt tänasest hoopis erinev. Mäletate veel sõna „kaadrid“? Sellel oli oma lõhn ja kõla: natuke arhiivikappi, natuke avaldust, natuke pitsatit ja palju „nii on alati tehtud“.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Personalitöötajat nähti paljudes organisatsioonides inimesena, kes vormistab lepingu, paneb töökuulutuse üles, aitab puhkusegraafiku korda teha ja korraldab vajadusel suvepäevi. Vajalik inimene, aga mitte tingimata strateegiline partner.
Tänaseks on valdkond teinud läbi tohutu arengu ja suhtumise muutuse. Personalitöötajat kohtame aina sagedamini seal, kus sünnivad ettevõtte kõige olulisemad otsused – juhtkonna laua taga. Tema kanda on see, et ettevõte oleks tööandjana nähtav, et andekad inimesed üldse tahaksid kandideerida ja mis veelgi olulisem – et nad tahaksid majas püsida. Kõik töötajate hoidmise programmid, arenguvõimalused ja heaolu tagamine on personalitöötajate kätetöö. Jumal tänatud, et suur hulk tööandjaid on lõpuks ometi mõistnud: inimesed on ettevõtte väärtuslikem ressurss.
See on suur muutus. Ja ausalt öeldes ka suur vastutus.
Tänane personalijuht peab suutma rääkida korraga mitut keelt. Ta peab mõistma numbreid ja inimesi, õigusakte ja tundeid, juhtide survet ja töötajate ootusi, strateegiat ja igapäevaelu, kus mõnikord tuleb lahendada väga inimlikke, ebamugavaid ja hallides toonides olukordi.
Personalijuht on sageli esimene, kes näeb mõra
Hea personalijuht märkab enne, kui asi katki läheb.
Ta näeb, kui mõni juht hakkab läbi põlema, kuigi räägib veel vapralt tulemustest. Ta kuuleb meeskonna häälekõlast, kui inimesed enam üksteist ei usalda. Ta saab aru, kui lahkumisavaldus ei ole lihtsalt ühe inimese otsus, vaid märk laiemast probleemist.
Need hetked ei jõua alati juhtkonna slaididele, neist ei sünni alati graafikut ega mõõdikut, aga just sellistel hetkedel tehakse väga olulist tööd.
Personalijuht on sageli nagu tõlk juhi ja töötaja vahel, vahel nagu peegel, vahel aga see inimene, kes julgeb öelda, et asi ei ole enam ainult ühes keerulises töötajas, vaid juhtimiskultuuris. Või et probleem ei lahene uue värbamisega, kui vanad mustrid jäävad samaks.
Hetkel kuum
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!
Kaur Kajak: “Juhtide töö hindamine ei tohi olla formaalne arenguvestlus.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
See töö nõuab tarkust, selgroogu ja väga palju inimlikku vaistu.
Pehme teema, millel on kõva hind
Personalitööd nimetatakse ikka veel vahel pehmeks teemaks. See kõlab ilusasti, aga on eksitav. Tegelikult on kehval personalitööl väga kõva hind.
Kui inimesed lahkuvad, maksab see ettevõttele raha. Kui juhid põlevad läbi, maksab see ettevõttele raha. Kui töökultuur laguneb, maksab see ettevõttele raha. Kui värbamine venib, kui konfliktid paisuvad, kui töötajad on küll kohal, aga vaimselt juba ammu lahkunud, maksab ka see lõpuks väga palju.
Hea personalitöö aitab neid kulusid ennetada ja hoida fookust seal, kus asub ettevõtte tegelik tugevus – inimestes, kes töö ära teevad.
Samas ei ole see arusaam veel kõikjal iseenesestmõistetav. Endiselt leidub tööandjaid, kes näevad personalitööd eelkõige kulureana - millegina, mida oleks tore omada, kui aega ja raha üle jääb. Aga inimesed ei ole lisaeelarve rida ja kultuur ei teki iseenesest.
Inimlik liim ja viimane õlekõrs
Lisaks strateegilistele tabelitele ja programmidele on personalitöö nähtamatu, kuid asendamatu liim juhtide ja töötajate vahel. Teie, personalitöötajad, tasandate konarusi, loote sildu ja kuulate. Mõne töötaja jaoks võib personalijuhi tähelepanelik pilk, märkamine ja õigel ajal esitatud küsimus olla sel päeval ainus õlekõrs, mis aitab raskest hetkest üle saada.
Veedame ju tööl sisuliselt kolmandiku oma ööpäevast – see on tohutu suur osa meie elust. Kui me oleme seal õnnetud, mõjutab see kõike. Teie loote organisatsioonikultuuri, mis teeb tööelu õnnelikuks ja tagab, et igal ametikohal on õige, hoitud ja kaitstud inimene.
Mulle meeldib mõte, et iga töötaja võiks tunda end tööl väärtustatuna ja mõistetuna. Olles olnud sellele kümneaastasele teekonnale kõrvaltvaatajaks ja valdkonna hääletoruks, on minu ja mu meeskonna eesmärk olnud lihtne: teha teie töö kergemaks. Olgu selleks siis värske Eesti ja maailma info koondamine, ekspertide soovituste vahendamine, uute suundade tutvustamine, põnevad podcastid või konverentsid, kus tipptasemel esinejad jagavad ülipraktilist ja vajalikku infot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Koos valdkonda nähtavamaks tehes
Personaliuudistel on olnud rõõm käia seda teekonda koos Eesti personalijuhtide ja -töötajatega juba aastaid. Meie roll ei ole teile õpetada, kuidas oma tööd teha, vaid aidata tuua lauale teemad, mis loevad: tööõigus, palgad, juhtimine, vaimne tervis, värbamine, õppimine, tehnoloogia, võrdne kohtlemine, läbipõlemine ja kõik need hallid alad, kuhu personalitöö iga päev satub.
Seda vankrit ei vea me muidugi üksi. Meil on pikaajaline ja soe koostöö Eesti Personalijuhtimise Ühinguga PARE, kellega koos seda maastikku kujundame. Kui PARE toetab peaasjalikult suure pildi loomist, visiooni ja missiooni kujundamist, juhtimiskultuuri edendamist ning juhtide teadlikkuse avardamist, siis meie oleme selle visiooni praktiline tööriistakast. Me võtame personalitöö igapäeva pulkadeks lahti ja keskendume kõigele sellele, mis on käegakatsutav ja kohe rakendatav.
Niimoodi ühise rindena katame ära kogu valdkonnas toimuva. Samamoodi tunnustame mõlemad igal aastal valdkonna silmapaistvamaid tegijaid – anname eeskuju ja aitame näidata neid, kes teevad oma tööd suure pühendumuse ja veel suurema südamega.
Tõsi, kõigi Eesti tööandjateni ei ole arusaam töötaja õnne ja hoituse olulisusest veel täielikult jõudnud. Kuid ühiselt tegutsedes ja häid eeskujusid esile tõstes oleme õigel teel ja liigume kindlalt parema tööelu suunas.
Sest personalivaldkond vajab nähtavust ja häält ning samamoodi tunnustust. Ja vahel vajab ka seda, et keegi ütleks kõva häälega: see töö ei ole tore lisa, vaid organisatsiooni toimimise üks keskseid eeldusi.
Aitäh teile
Täna tahame öelda aitäh kõigile personalijuhtidele, personalispetsialistidele, värbajatele, palgainimestele, koolitus- ja arendusjuhtidele ning kõigile teistele, kes aitavad Eesti organisatsioonides paremat tööelu luua.
Aitäh, et te kuulate ka siis, kui teistel on kiire. Aitäh, et märkate ka siis, kui probleem ei ole veel Excelis nähtav. Aitäh, et aitate juhtidel paremaks saada, töötajatel püsida ja organisatsioonidel inimkeskemaks muutuda. Teie töö ei paista alati välja, aga kui see töö on hästi tehtud, püsib organisatsioon paremini koos.
Ilusat rahvusvahelist personalijuhtimise päeva!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!