Tööandja roll vähidiagnoosi korral algab ammu enne kriisi – siin paljastub tegelik organisatsioonikultuur
Vähk ei ole enam ammu „kellegi teise“ mure. Eestis diagnoositakse igal aastal ligi 10 000 uut vähijuhtu ning tööealiste inimeste seas on haigestumine viimase 55 aastaga peaaegu kahekordistunud.
See tähendab, et vähk puudutab pea igat organisatsiooni – vahel töötaja enda, vahel tema lähedase või kolleegi kaudu. Ent kuivõrd on tööandja valmis inimest toetama siis, kui olukord päriselt kätte jõuab?
Eestis on tuhandeid inimesi, kes tahavad panustada tööellu, kuid kelle tervisemure seab neile piiranguid. Coop Eesti Keskühistu personalidirektor Kerstin Jaani räägib, kuidas lihtsad sammud ja avatud suhtlus aitavad murda müüte ning tuua meeskonda motiveeritud töötajaid.
Eesti elanike seas tehtud rahulolu-uuring töötervishoiu teenusega näitab, et enamik (88%) peab regulaarseid kohustuslikke tervisekontrolle oluliseks, sest see annab neile oma tervise asjus kindlustunde ja asendab regulaarset tervisekontrolli (44%). Samas leiavad inimesed, et töötervishoiu kvaliteedi tõstmiseks on veel ruumi.
Eesti tööturgu on tabanud ohtlik olukord, kus ametlik haigusleht on muutumas haruldaseks nähtuseks: pea pool Eesti elanikest ei suuda meenutada, millal nad viimati ametlikult haiged olid, eelistades tervisega riskides tööd rügada.
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.