Töötajad on AI-ks valmis, aga organisatsioonid jäävad ette
Microsofti värske Work Trend Index näitab, et tehisaru aitab töötajatel teha juba praegu tööd, mida nad aasta tagasi ei suutnud. Suurim pidur ei ole enam inimeste valmisolek, vaid organisatsioonide kultuur, juhtide tugi ja töökorraldus.
Tehisaru tööd ära küll ei võta, loovat ja kontrollivat tööd tekib juurdegi, kirjutab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tehisaru genereeritud tekst on sageli nii sorav ja selge, et tundub õige ka siis, kui tegelikult on vigane, kirjeldas ühe katse järeldusi Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru.
Tehisaru võib võtta värbamises enda kanda mahuka eelsuhtluse ja rutiini, kuid otsust kandidaadi tegeliku sobivuse kohta ei saa personalijuht masinale loovutada. Krausbergi kogemus näitab, et AI vabastab aega just selleks tööks, kus on vaja inimlikku tunnetust, konteksti ja usaldust.
Tehisaru rakendamise kõige suurem viga pole see, kui võtta AI aeglaselt kasutusele, vaid hoopis sellise toote arendamine, mille tehisintellekt muudab tähtsusetuks või olematuks.
Töönädalat alustades vajatakse ühes kontoris uut varu piima, kohvi ja mullivett, teises tellitakse töötajatele lõunasöök ning kolmandas valmistutakse sündmuseks, kus lauale on tarvis kringlit, torti ja puuviljavaagnat. Neid argiseid toimetusi ühendab soov, et vajalik kaup jõuaks kohale võimalikult mugavalt ja väikese ajakuluga.
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.