Jaan Aru: katse paljastas, et inimesed usaldavad tehisaru ka siis, kui see eksib
Tehisaru genereeritud tekst on sageli nii sorav ja selge, et tundub õige ka siis, kui tegelikult on vigane, kirjeldas ühe katse järeldusi Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru.
Läbipaistvus ja kriitiline mõtlemine on tehisaru ajastul üliolulised, ütleb Jaan Aru.
Foto: Raul Mee
Katses anti inimestele, mitmel juhul kooliõpilastele lahendamiseks ülesandeid, millele oli vastuseid pakkunud ka tehisaru. Need valikuvariandid olid kohati teadlikult valed. Kuigi võiks eeldada, et õpilased märkavad vigu, näitas katse vastupidist.
Tehisintellekti kasutamine ei kasva organisatsioonis käsu peale. Töötajad vajavad selgeid piire, turvatunnet ja väikseid praktilisi töövõite, leiab Grant Thornton Balticu auditi nooremprojektijuht Aaron Kants.
Viimastel aastatel on tööturul täheldatud massiliste koondamiste trendi, eriti tehnoloogiasektoris, mis on osaliselt tingitud tehisintellekti arengust. Sama tendentsi nähakse ka Leedus, kirjutab Äripäev.
Tehisaru võib võtta värbamises enda kanda mahuka eelsuhtluse ja rutiini, kuid otsust kandidaadi tegeliku sobivuse kohta ei saa personalijuht masinale loovutada. Krausbergi kogemus näitab, et AI vabastab aega just selleks tööks, kus on vaja inimlikku tunnetust, konteksti ja usaldust.
Värske küsitluse järgi on tehisaru paljude töötajate töö juba lihtsamaks ja tõhusamaks muutnud, kuid iga neljas töötaja tunneb, et ei oska uusi tööriistu piisavalt kasutada. Tööandjale on see märk, et AI-strateegia peab algama inimeste ettevalmistamisest.
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.