Töötajakogemus ei sõltu ainult tööandjast

Eesti ettevõtted otsivad kulusurve ja muutliku majanduskeskkonna taustal uusi juhtimismudeleid, kuid sageli jäädakse kinni vanasse loogikasse. Rahvusvahelise juhtimiseksperdi Jochen Goeseri sõnul peitub probleem sügavamal – usus, et otsused peab tegema üks inimene.

Vähk ei ole enam ammu „kellegi teise“ mure. Eestis diagnoositakse igal aastal ligi 10 000 uut vähijuhtu ning tööealiste inimeste seas on haigestumine viimase 55 aastaga peaaegu kahekordistunud.

Traditsiooniline käsuliin on oma aja ära elanud, kuid selle asendamine “vabadusega” ilma selge struktuurita viib organisatsiooni krahhini. Rahvusvaheliselt tunnustatud juhtimisekspert Lisa Gill murendab müüdi, justkui peaks nüüdisaegne juht tegema valiku kaasamise ja otsustavuse vahel – tegelikult on edu võti hoopis juhi julguses olla haavatav ja maskid maha visata.

Eesti personalijuhid on lõhestunud küsimuses, kas kriisidest tuleks töötajatega rääkida juba enne nende puhkemist või alles siis, kui olukord on käes. Kui ühed usuvad, et varajane selgitamine vähendab paanikat, siis teised hoiatavad, et hüpoteetiliste ohtude esiletoomine võib töötajates hoopis ärevust kasvatada.

Töötajate heaolust rääkides jõuab jutt tihti töökoormuse, juhtimise, paindlikkuse ja vaimse terviseni. Palju vähem tähelepanu saab aga keskkond, kus inimene suure osa oma tööpäevast veedab. Nii võib näiteks halvasti planeeritud kontor suurendada stressi, väsimust ja töökatkestuste hulka, kuid hästi läbimõeldud töökeskkond see-eest keskendumist toetada, suurendada kuuluvustunnet ning produktiivsust.