Töötajakogemus ei sõltu ainult tööandjast
Töötajakogemus ei sünni ainult sellest, mida tööandja pakub, vaid ka sellest, kuidas töötaja ise oma vajadusi väljendab ja töökultuuri panustab. Töökoht ei ole pelgalt kogemus, mida inimene hindab, vaid keskkond, mida ta iga päev koos teistega loob, kirjutab Vanalinna Ehituse personalijuht Kaire Elhuveig.
Loe AI kokkuvõtet
Me näeme väga sageli teemapüstitusi, nagu kuidas hoida inimesi organisatsioonis, kuidas luua motiveerivat ja töötajatele meelepärast töökeskkonda, miks juht märkab liiga hilja töötaja läbipõlemist, kuidas hoida meeskonnatunnet töötajas, kes töötab valdavalt kodukontoris jne. Üsna tihti jääb eri allikate põhjal mulje, justkui vastutaks tööandja kõigi tööelu aspektide eest – tööandja on see, kes annab, ning töötaja see, kes saab. Tööandja vastutab kultuuri, motivatsiooni ja töökeskkonna eest, samal ajal kui töötaja hindab, kas tema vajadused on täidetud.
Seotud lood
Goeseri sõnum on juhtidele ebamugav, kuid selge: organisatsioon ei muutu enne, kui muutub arusaam juhtimisest.
Eesti ettevõtted otsivad kulusurve ja muutliku majanduskeskkonna taustal uusi juhtimismudeleid, kuid sageli jäädakse kinni vanasse loogikasse. Rahvusvahelise juhtimiseksperdi Jochen Goeseri sõnul peitub probleem sügavamal – usus, et otsused peab tegema üks inimene.
Vähk ei ole enam ammu „kellegi teise“ mure. Eestis diagnoositakse igal aastal ligi 10 000 uut vähijuhtu ning tööealiste inimeste seas on haigestumine viimase 55 aastaga peaaegu kahekordistunud.
Traditsiooniline käsuliin on oma aja ära elanud, kuid selle asendamine “vabadusega” ilma selge struktuurita viib organisatsiooni krahhini. Rahvusvaheliselt tunnustatud juhtimisekspert Lisa Gill murendab müüdi, justkui peaks nüüdisaegne juht tegema valiku kaasamise ja otsustavuse vahel – tegelikult on edu võti hoopis juhi julguses olla haavatav ja maskid maha visata.
Eesti personalijuhid on lõhestunud küsimuses, kas kriisidest tuleks töötajatega rääkida juba enne nende puhkemist või alles siis, kui olukord on käes. Kui ühed usuvad, et varajane selgitamine vähendab paanikat, siis teised hoiatavad, et hüpoteetiliste ohtude esiletoomine võib töötajates hoopis ärevust kasvatada.
Eesti riigikaitse ei tugine ainult kaitseväele, vaid meie kõigi valmisolekule panustada riigi julgeolekusse ühiselt. Selles on eriti tähtis roll kanda reservväelastel, kelle oskused ja valmisolek sõltuvad omakorda sellest, kas neil on võimalik osaleda õppekogunemistel teadmisega, et töökoht ja sissetulek on kaitstud. Just sel põhjusel tunnustab kaitseministeerium neid ettevõtteid ja organisatsioone, kes toetavad reservväelasi sisuliselt ja järjepidevalt, märgisega “Riigikaitsjate toetaja”.
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele