Personalijuhtide kriisiküsitlus: droonioht, lahkumiskeelud ja piir, kus tööandja abi töötajale lõpeb

Eesti personalijuhid on lõhestunud küsimuses, kas kriisidest tuleks töötajatega rääkida juba enne nende puhkemist või alles siis, kui olukord on käes. Kui ühed usuvad, et varajane selgitamine vähendab paanikat, siis teised hoiatavad, et hüpoteetiliste ohtude esiletoomine võib töötajates hoopis ärevust kasvatada.

Ründedrooni ohuteavitus, elektrikatkestus, küberrünnak, tõrge tarneahelas ... Kas kriisiks valmistumine ja sellest rääkimine peab toimuma enne kriisi või tuleks ärevuse tekitamist töökohal vältida, sel teemal rääkis Eesti Raudtee juhistest firma personalijuht Merike Jaamul.

Kaitseressursside amet on valmis tööks sõjaolukorras, olles selleks läbi harjutanud protsesse õppustel, ütles ameti peadirektor Anu Rannaveski.

Juhi ülesanne on kriis ära tunda ja seda selgelt teadvustada, aga kriis pole lõputu ega kesta seni, kuni algne olukord on täielikult taastunud, kirjutab Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina Äripäevas.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.