Õnnelikult on seljataga erinevad valimised, kus nägime, et nii presidendi kui ka kohalike omavalituste olulistesse rollidesse sobilike inimeste valimine on paras pähkel, rääkimata ettevõttesse vajaliku inimese leidmisest. Ehk olete tähele pannud, et personalitöö valdkonna töökuulutustest suurem osa on viimastel kuudel olnud heade värbamiskompetentsiga inimeste otsingud. Organisatsioonidesse otsitakse võlureid, kelle oskused ja nutikus aitavad luua kontakti meeskonda oodatava uue inimesega.
Keegi ei ole praegu enam nii naiivne, et peaks vajaliku meeskonnaliikme pardale saamiseks piisavaks töökuulutuse avaldamist. Juhtidel tuleb ennekõike endale tõsiselt otsa vaadata ning hinnata, milliseks on kujundatud töötaja teekond organisatsioonis ja mida töötaja oma panuse eest vastu saab. Novembrikuu Personali Praktikust on väga inspireeriv lugeda persoonilugu Hels Mikkalist ning sellest, kuidas aidatab meeskonnaliikmetel edukas olla.
Töösuhte sõlmimisel on läbirääkimiste oluline osa tasu ning muud paremat elukvaliteeti võimaldavad hüved. Kuna inimestel on erinevatel eluetappidel erinevad vajadused, siis üha rohkem mõtlevad ka tööandjad hüvede pakkumisel paindlikkusele ning valikuvõimalustele. Evert Kraav jagab oma kogemusi töötajatele soodustuste pakkumisest. Mõned neist võivad motiveerida töötajat organisatsiooni pikemaks ajaks jääma, näiteks optsioonid, pensionid või võlakirjapaketid.
Põnevaid mõtteid personalitöös olulistest teemadest leiab ajakirjast veel: näiteks Urve Vilgi vestlusest Margus Alvistega meeskonnatööd kahjustavatest faktoritest, Ave Laasi hajusmeeskondade teemalisest artiklist, Ilona Loti soovitustest juhtide arendamisel ning asjaliku kokkuvõtte Palgapäeva konverentsil räägitust, seal esile toodud teemadest ja arengutest, mille toob lugejateni Kai Miller.
Head lugemist!
Ene Olle
Südameapteegi personalijuht Hels Mikkal püüab juhina oma meeskonda inspireerida. Ta aitab juhtidel luua ja juurutab ka ise coach’ivat juhtimiskultuuri, et kõigil oleks põnev ning kõik areneksid ja õpiksid üksteiselt.
Artiklit kirjutades mõtlesin nädalaid, millised on need teadmised, oskused, hoiakud ja käitumismustrid, mis aitavad personalijuhil toetada juhtide arengut. Olles piisavalt „piinelnud”, otsustasin eesliite „tipp” panna sulgudesse.
Kui koostöö ei toimi nii, nagu loodeti, võib kumbki töösuhte pool soovida lihtsustatud korras töölepingu lõpetada ehk lõpetada töölepingu katseajal. Katseaja regulatsiooni on planeeritud muuta. Selgitame kavandatavaid muudatusi lähemalt.
Meil on ettevõttes kokku lepitud nn põhipalk ja lisatasud, mis sõltuvad töö tulemustest ja kvaliteedist. Kui töötaja töötab summeeritud tööaja arvestusega ja teeb mõnel nädalal ületunde, aga just sel nädalal ei ole tema töö kvaliteet kõige parem (vigu tekib rohkem), kas siis võib ületunnitasu arvutada ainult selle põhipalga arvelt või tuleb ületunnitöö hüvitamisel aluseks võtta kõik töötasu osad?
Ettevõttes on erineval ajal vormistatud töölepinguid ning osades on kirjas, et töötaja tunnitasu sisaldab tasu öisel ajal töötamise eest, aga vanemates lepingutes seda ei ole. Oleme seni kohelnud kõiki töötajaid võrdselt ehk maksnud ühesuguse töö tegijatele ka ühesugust töötasu ega arvesta eraldi öötöö tunde ning tasu nende eest. Nüüd aga tahab üks ettevõttest lahkunud töötaja vaidlusse asuda.
Kui katseaja viimast päeva ei ole töölepingus kuupäevaliselt märgitud, kas siis kestab katseaeg täpselt neli kuud või neli kuud ja üks päev, sest tähtaja lugemine algab ju tööle asumisele järgnevast päevast?
Euroopa elanikkond vananeb ning küpses eas töötajaid on tööjõuturul üha enam. Kuidas kujundada vanadust väärtustavat töökultuuri ja suhtumist eakatesse töökohtadel ja ühiskonnas tervikuna?
Organisatsioonikonsultant Margus Alviste sõnul ei arvesta juhid alati trendide ja keskkonnas toimuvate protsessidega ning erinevustega meeskonnas, mis takistavad sünergia tekkimist.
Maailm olevat talentide tsunami ootel, sest väga paljud töötajad on valmis praeguselt töökohalt lahkuma. Atraktiivse töötaja väärtuspakkumise loomine peaks aitama ettevõttel tööotsijate seas silma paista.
2020. aasta 13. märts läheb ajalukku kui töömaailma uus sünnipäev. Peaminister teatas riigi lukkupanekust ja kõik, kes vähegi said, kolisid kodukontoritesse. Kogu vastutus iseenda ja oma töö juhtimise eest pandi nüüd töötajale.
8. septembril toimunud Palga Päeva konverentsil arutasid personalieksperdid, kuidas on muutunud töötamisviisid, mida on muudetud tasusüsteemides ja millest on palgamaksmisel loobutud.
Kui olen koolitustel küsinud, kas ettevõttes kemikaale kasutatakse, saan tihti vastuseks: „Ei kasuta, meil on ainult nõudepesuvahend köögis.” Töökeskkonna mõistes on ka nõudepesuvahend kemikaal, mille olemasolu tuleb kajastada töökeskkonna riskianalüüsis, tuues välja kemikaali nimetuse, kemikaali koostiskomponendid, mida on rohkem kui 1%, kemikaali kasutaja, kasutuse kestuse, kas peaks hindama kemikaali sisaldust ruumõhus ja milliseid isiku- ja üldkaitsevahendeid tuleb kasutada.
Kodus töötamisega seotud riske töötajate tervisele ei ole hinnanud suurem osa (61%) tööandjatest. Vaid 16% tööandjatest märkis, et nad on terviseriske hinnanud.
Osa tööandjate korraldus kontorisse tagasi pöörduda ei sobi kaugtöö kui uue normaalsuse omaks võtnud töötajatele. Seega on veel vara öelda, milline näeb välja pandeemiajärgne töökeskkond.
Juhid peavad looma kultuuri, mis toetab kaugtöötajaid ja võimaldab neil olla nähtavad, kaasatud ja aktiivsed meeskonda panustajad. Kõrvalejäetus, ebavõrdsus, ebaefektiivsus, eraldatus – need on vaid mõned hädad, millega hübriidse tööjõu juht peab tegelema ja toime tulema, kui soovib juhtida tulemuslikku, kiiresti kohanevat meeskonda.
Rõivaste jaemüügifirma Gap Inc jõudis Refinitivi Diversity & Inclusion Indexis esimesele kohale ja nimetati 2021. aasta mitmekesiseimaks ja kaasavaimaks organisatsiooniks.
Viiendiku India rahvastikust moodustavad noored inimesed ning see peegeldub ka nende töökohtades, kus nad on innukamad osalema kontoriga seotud tegevustes ja tähistamistes.
Üks pandeemiast tingitud märkimisväärne suundumus on see, et töö ja eraelu tasakaal on paljudele töötajatele tunduvalt tähtsamaks muutunud.
Seotud lood
Oktoobrikuises Personali Praktikus saame lähemalt tuttavaks Agne Aijaga, kes on jõudnud nii PARE kui ka SMIT-i juhtkonda. Sellise karjääri kujundamisel on oluline pidev enesetäiendamine ning isiklik areng. Abiks enesetäiendamise planeerimisel ning karjääri kujundamisel on kindlasti PARE väljatöötatud personalitöötaja pädevusring. Maria Kütt ütleb seda tutvustavas artiklis, et pädevusringi loomisega soovib PARE aidata kaasa mitte ainult oma liikmete arengule, vaid Eesti personalitöö taseme tõstmisele laiemalt.
Suvepuhkused on läbi ja sügis-talv-kevad periood kooli ja tööga alanud. Kas on plaan ka kontorisse naasta? Evert Kraav, kellest on seekordne persoonilugu, ütleb personalijuhtimise kohta, et selles ei ole õigeid ega valesid vastuseid, vaid ühte ja sama asja saab lahendada mitmel eri viisil. Sama on ka kontorisse naasmisega.
Suvevaheaeg ja puhkused on alanud. Suvel tekib ka võimalus töökaaslastega enam kokku saada ja vabas õhus meeskonnaüritusi korraldada. Kristi Jõeorg annab head nõu, kuidas mõnusalt vabamas keskkonnas ennast ja kaaslasi hoida ning millele ohutuse mõttes tähelepanu pöörata.
Mais ja juunis peaks koroonavaktsiin olema kõigile soovijatele kättesaadav. Küllap on lähedal ka lahendus, kuidas vaktsineerituid ja läbipõdenuid eristada, olgu selleks roheline kaart või midagi muud. Vaktsineerimise juriidilisest poolest saate lugeda õigusbüroo koostatud artiklist.
Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.