Personali Praktik, mai 2021

Loodetavasti annab laialdane vaktsineeritus meile lõpuks ka kauaoodatud suurema vabaduse taas laias maailmas liikumiseks ning toredateks kokkusaamisteks. Kaugtööl tiimitunde hoidmise ning töömotivatsiooni turgutamise nippe jagab käesolevas ajakirjas Taimi Elenurm. Veebi vahendusel oleme küll tihedalt suhelnud ning uut normaalsust kiitnud, kuid olgem ausad, silmast silma kohtumistel on ikka hoopis teine väärtus.

Ajakirja vahendusel saame maikuus kokku kahe suurepärase personalijuhiga.

Ajakirja persooniloos avab Coop Panga personalijuht Janika Valliste oma karjääri lugu. Janika peab kõige olulisemaks häid suhteid. „Parem jätta midagi muud tegemata, aga oma inimestega tuleb rääkida,” ütleb Janika.

Swedbankis sai aasta juhi tiitli personalidirektor Ülle Matt ning lisaks sellele tunnustati panga parimiks tiimiks personaliüksus. Ikka tänu sellele, et ollakse töötajate seljataga ja tehakse kõik, et koroonakriisis töö võimalikult hästi sujuks. Ülle mõtteid saab lugeda pikemast kogemusloost.

Kui hakkame naasma tavalise elurütmi juurde, tuleb paljudes sektorites vahepeal pausile pandud tegevused jälle ellu äratada ning koondatud inimesed tööle tagasi kutsuda – päevakorda tõuseb värbamine. Kristel Ainsalu tuletab meelde värbamise olulised aspektid ning annab head nõu. Reelika Ein juhib tähelepanu kandidaadikogemuse tähtsusele. Kindlasti leiate ajakirjast veel kasulikke mõtteid ja ideid.

Head lugemist!

Ene Olle

Coop Panga personalijuht Janika Valliste ütleb, et tal on tööelus väga vedanud nii juhtide kui ka valdkondadega. Janika on töötanud ja töötab praegugi juhiga, kes tõepoolest hoolib inimestest, on toeks talle kui personalijuhile, usaldab ja annab vabaduse tegutseda.

COVID-19 pandeemia ajal on palju räägitud sellest, kuidas võimalikult ruttu naasta tavapärasema elurütmi juurde, kus inimesed saavad vaba(ma)lt liikuda. Kuigi Eesti ei ole elanikkonna vaktsineerituse poolest Euroopa riikide seas esirinnas, peetakse siiski vaktsineerimist üle kogu maailma oluliseks viiruse kontrolli alla saamise vahendiks.

Seoses COVID-19 levikuga rakendas ettevõte töölepingu seaduse § 35 ja sellest lähtudes tuleb aprillikuu töötasud arvestada keskmise töötasuna. Kuidas on õige neid arvestada? Töötaja oli vahepeal ka haiguslehel.

Kui koondamise vajadus on tingitud tööde ümberkorraldamisest ja muutunud on ka ametikoha ülesanded, kas siis on tegemist (koondamise korral üldiselt) ametikoha koondamisega, mitte töötaja koondamisega?

Töötahte ja -rütmi reguleerimine ning eraldatus meeskonnast on kaks olulisemat väljakutset kaugtöös. Mida teha, et kaugtöö sujuks ja samas oleks hoitud ka omavaheline hea kontakt tiimiliikmete vahel?

Koroonaviirus on märkimisväärselt muutnud töötamise viise. Eestis piirab aga uusi töövorme tööõiguse regulatsioon, mis lähtub traditsioonilisest töösuhtest.

Juba üle aasta oleme elanud koos viirusega, mis on sundinud raamidest väljapoole mõtlema ja tegutsema nii tööandja, kandidaadi kui ka värbajana. Tallinna Karjäärikeskuse veebiseminar keskenduski värbamisele muutunud tingimustes.

CV-Online’i tööelublogis 2019. aasta novembris ilmunud artiklis on märgitud, et vaid 3,5% kandidaatidest saavad alati ettevõttelt tagasisidet. 75% kandidaatidest saavad tagasisidet vaid mõnikord.

Eesti on töötava naise jaoks kummaline maa – ühest küljest on naiste tööturul osalemine norm, teisalt takistavad naiste karjääri sageli nähtamatud barjäärid, mille olemasolus ka naised ise tihti kahtlevad, kuni ükskord ise nende mõju tunda saavad.

Personaliüksus sai mullu Swedbankis aasta tiimi tunnustuse ja personalidirektor Ülle Matt aasta juhi tiitli. Ülle on alati töötajate selja taga ja teeb kõik, et koroonakriisis töö võimalikult hästi sujuks.

Põhjamaise temperamendiga inimestele on iseloomulik vaoshoitus – tundeid niisama lihtsalt välja ei näidata. Kui aga aja jooksul palju tundeid alla suruda, võib elu inimest ühel hetkel raputada selliselt, et tunded paiskuvad eneselegi ootamatult välja.

Tervisekriis on mõjutanud üsna tõsiselt tööturuolukorda ja pikalt kasvutrendis püsinud hõive määr langes 2020. aastal alla 70%. Suurenenud on registreeritud töötute arv, mis aprilli lõpus oli üle 57 000. Kõige enam oli registreeritud töötute seas müügi- ja teenindustöötajaid ning lihttöölisi, mõlemaid 2021. aasta veebruari seisuga üle 11 000. Registreeritud töötuse määr oli kõrgeim Ida-Virumaal ja Valgamaal.

Peaaegu pooled töötavatest menopausiealistest naistest kaaluvad pensionile jäämist või tööelus pausi tegemist. Samas võiks tööandja toetus neid tööl hoida.

Intervjuu on hästi läinud. Tutvustasite oma oskusi mõjusalt ja vestlesite meeldivalt. Ajasite neid isegi naerma. Nüüd tuleb kardetud viimane küsimus: „Kas teil on meile küsimusi?” – „Jaa, ikka. Rääkisite te tõesti ausalt sellest, kuidas siin töötada on? Kes on kontori kõige kõvem klatšija? Mida ma hakkan selle ettevõtte juures armastama ja vihkama?” Neid küsimusi tavaliselt intervjuu ajal vabalt küsida ei saa.

Värske küsitluse tulemustest selgub, et pooled (52%) personalijuhtidest kavatsevad uurida, kas töötajad on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud. Ainult 8% ütles, et hakkavad töötajatelt nõudma vaktsineerimise tõendit, näiteks vaktsiinipassi, aga 36% kavatseb lasta töötajatel vaktsineeritusest ise teada anda.

Kulus peaaegu aasta, kuid Kanada tööandjate kindlus värbamise osas on nüüd tagasi pandeemiaeelsel tasemel.