Saagugi siis välistööjõu kvoodiks 5000!

Läti valitsus otsustas avada madalapalgalised sektorid suuremale hulgale kolmandatest riikidest tulevatele töötajatele ja lõdvendab senist võõrtööliste keskmise palga nõuet.

Tööjõuturg on kõikjal Euroopas üha süveneva probleemi ees, kuna töökäsi napib mitmes valdkonnas, aga noorte huvid ja ootused ei kattu nende vajadustega. Kriitilisust lisab rahvastiku vananemine ja aina suureneva hulga inimeste lahkumine tööjõuturult.

Eesti trüki- ja pakenditööstuse ettevõtted on sunnitud aina enam välistööjõu poole vaatama. Tööjõuprobleem saaks olulist leevendust, kui suudaksime koostöös haridusasutustega luua spetsiifiliste erialaste ja uute oskuste omandamiseks vajalikke täiend- ja ümberõppevõimalusi, kirjutab Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juht Katre Savi värskes Äripäeva Infopanga trükitööstuse konkurentsiraportis.

Renditööjõu, ajutise tööjõu ja välistööjõu kasutamine Eestis on aastatel 2022–2023 tekitanud palju arutelusid. Seadusandluses on tehtud muudatusi, kuid pretsedentideta on nende tõlgendamiseks ruumi rohkesti. Hansavesti jurist Nele Paluoja annab selgitusi küsimustele, mis peamiselt puudutavad välismaalaste ehk ELi välistest riikidest pärit isikute töötamist Eestis.

Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.