Kerly Randlane: juhtide areng jäetakse sageli juhuse hooleks
Eesti juhtimiskultuuri iseloomustab tugev suunatus protsesside juhtimisele, mitte inimeste ja eriti juhtide arendamisele. See on süsteemne viga, mis läheb meile kalliks maksma, kirjutab coach ja konsultatsioonifirma TUUM Consulting juhtivekspert Kerly Randlane Äripäeva essees.
Loe AI kokkuvõtet
Organisatsioonid lihvivad töövooge strateegilise täpsusega, kuid jätavad juhtide arengu sageli juhuse hooleks. Ekslikult usutakse, et juht on värbamise hetkeks täiuslikult lihvitud teemant, mitte pidevat “tarkvara uuendust” vajav õppija. Sageli hääbub koos juhi ametikoha lepingu allkirjastamisega ka igasugune süsteemne toetus inimese edasisele arengule.
Seotud lood
Suurim risk tööturul ei ole üksikute oskuste puudumine, vaid nende märkamatu aegumine. Tööandja roll ei ole ainult koolitusi tellida, vaid luua ka keskkond, kus pidev õppimine on loomulik osa tööst.
Kaheksa kuud töötukassat juhtinud Gert Tiivas selgitab, et talle meeldivad mugavustsoonist väljas väljakutsed.
PARE tegevjuht Kai Saard kirjutab, et juhtimises ei tähenda tagasihoidlikkus väiksemaks jäämist, vaid teadlikku valikut mitte olla ruumis kõige targem. Samal ajal ei tohi tagasihoidlikkusest saada ettekääne vaikimiseks – eriti siis, kui jutt käib juhtimiskultuurist ja naiste rollist organisatsioonide tipus.
Üha sagedamini alustavad juhid uues rollis koos n-ö oma inimeste ja valmis reformiplaaniga. Väliselt näib see otsustav ja enesekindel, kuid organisatsiooni vaates võib tähendada usalduse kaotust enne, kui koostöö on alanud, usub juhtimiskoolitaja Kristjan Kaskman.
Masinõpe pole enam ainult andmeteadlaste ega IT-spetsialistide pärusmaa – see on muutumas keskseks oskuseks paljudes tehnilistes valdkondades. Insenerid ja spetsialistid, kes oskavad masinõpet rakendada, loovad lisaväärtust nii oma tööle kui ka kogu ettevõttele.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele