Kui X-generatsiooni normaalsus oli see, et töötaja viiakse ettevõttest jalad ees välja, siis Z-generatsiooni puhul see nii enam pole.

- Kuna töötajad ihkavad üha enam vaheldust, pole mingit mõtet neid aastateks samasse tooli suruda.
- Foto: Pixabay
Kuidas kohaneda uue reaalsusega, kus töötajate voolavus pole negatiivne nähtus, mida tuleks hambad ristis maha suruda? Kuidas juhina aru saada, et on aeg lasta armsaks saanud kolleegil edasi liikuda, sest koostöö on jõudnud punkti, kus pole teineteisele enam midagi pakkuda? Ja kuidas seda võimalikult sõbralikus ja meeldivas võtmes teha?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.