Erkki Keldo: palgadirektiiv lööks valusalt väikefirmasid
"Alates juba kahekümne töötajaga ettevõtetest peaksid kõik tegema kirjaliku palgastruktuuri, kus nad peavad suutma võrrelda, kuidas näevad välja erinevad töökohad," rääkis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo Äripäeva raadios.
Keldo tegi Euroopa Komisjonile ettepaneku lükata palkade läbipaistvuse direktiivi jõustumine kahe aasta võrra edasi ning tõsta rakendumise piirmäär 20 töötajalt 50ni, et säästa ettevõtjaid liigsest bürokraatiast. Seniks paneb Eesti direktiivi ülevõtmise pausile, teatas ministeerium neljapäeval.
Alles eile hommikul saabus info, et Eesti otsustas palgadirektiivi jõustumise edasi lükata, kuid juba õhtul teatas ministteerium, et osa selle nõudeid tuuakse sisse töölepinguseadusesse.
Poolteist kuud enne tähtaega palgalõhe direktiivi vastuvõtmine tühistada on personaliinimeste ja nende kuudepikkuse töö suhtes ebaõiglane, kirjutab Äripäeva personalijuht Sigrid Veskioja.
Palkade läbipaistvuse direktiiv ei ole enam teoreetiline kohustus, vaid praktiline peavalu paljudele organisatsioonidele. Küsimus ei ole enam selles, kas olla valmis, vaid kas üldse saadakse aru, mida valmisolek tähendab.
Valitsuse soov direktiiv edasi lükata annab ettevõtetele ajavaru, kuid ei võta ära kohustusi. Juristi hinnangul tuleb tahes tahtmata valmis olla hetkeks, kui nõuded lõpuks jõustuvad.
Sobiva sündmuspaiga leidmine, mis oleks parajas kauguses linnakärast, kuid samas hästi ligipääsetav ja kaasaegsete võimalustega, pole lihtne ülesanne. Veelgi keerulisemaks muutub see siis, kui soov on ühendada seminar või koolitus millegi meeldejäävaga – näiteks looduses liikumise, ühiste tegevuste ja kvaliteetajaga. Selline koht on aga täitsa olemas.