Eesti pöörab palgadirektiivile selja ja taotleb selle muutmist
Valitsuse soov direktiiv edasi lükata annab ettevõtetele ajavaru, kuid ei võta ära kohustusi. Juristi hinnangul tuleb tahes tahtmata valmis olla hetkeks, kui nõuded lõpuks jõustuvad.
Palkade läbipaistvuse direktiiv ei ole enam teoreetiline kohustus, vaid praktiline peavalu paljudele organisatsioonidele. Küsimus ei ole enam selles, kas olla valmis, vaid kas üldse saadakse aru, mida valmisolek tähendab.
Eestis võivad ettevõtted peagi hakata palgavahemikke avaldama, samal ajal kui osa Euroopa riike – eesotsas Rootsiga – pidurdab tempot. See sunnib rahvusvahelisi kontserne tegutsema kahel rajal korraga.
Palgadirektiiv nõuab tööandjatelt senisest selgemat ja läbipaistvamat palgakorraldust. Hiljutisel Personaliuudiste tööõiguse seminaril selgitas tööõiguse ekspert Heli Raidve direktiivi peamisi nõudeid ja kaasnevaid kohustusi.
Lisatud kommentaarid töötajate ja tööandjate esindajalt ning juristilt!
Eestis tegutsevad Rootsi kontsernide tütarfirmad võivad juba sel suvel sattuda olukorda, kus seadus nõuab palgavahemike avaldamist, kuid emafirma seda ei luba. Vastutus jääb seejuures kohalikule juhile.
Go Bus võttis kasutusele uue digitaalse bussitellimise keskkonna, kus klient saab pärast reisiandmete sisestamist kohe ülevaate saadaolevatest bussidest ja esialgsest hinnast. Nii saab transpordi planeerimisega kiiresti edasi liikuda hinnapakkumist ootamata.