Juhatuse liikmed saavad peagi end töötuna arvele võtta

2014. aastal jõustus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus, mille järgi ei või enam töötuna arvel olla ega saada töötuskindlustushüvitist juhatuse liige, kes ei saa juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu.

Kaubandus-tööstuskoda viitas seaduse probleemile juba samal aastal, kuid tookord märkust ei arvestatud. 2015. aastal leidis ka õiguskantsler, et selline keeld on vastuolus põhiseadusega. Samale seisukohale jõudis nüüd tänavu kevadel ka riigikohus.

Muudatuste eesmärk on viia tööturuteenuste ja -toetuste seadus kooskõlla põhiseadusega ehk tagada sotsiaalne kaitse töö kaotamise korral neile juhatuse liikmetele, kes lisaks äriühingu juhtimisele tegid muud tööd, kuid on selle töö kaotanud.

Millised on olulisemad muudatused?

Juhatuse liikmel tekib õigus end töötuna arvele võtta ning saada töötuskindlustushüvitist, kui ta täidab kolme tingimust:

- juhatuse liige ei saa oma ülesannete täitmise eest tasu;

- tal on vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;

- ta ei ole lahkunud viimasest töö- või teenistuskohast omal algatusel ega poolte kokkuleppel ega ole ise põhjustanud töö kaotust.

Eelnõuga võimaldatakse töötuna arvele võtta ka füüsilisest isikust ettevõtjal ning füüsilisest isiku ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleval abikaasal, kui FIE ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ning ta vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.

Muudatused plaanitakse jõustada 1. jaanuarist.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.