Ökokontor nõuab ka vastavat sisu ja suhtumist

“Rohelise kontori käsiraamatu” ühe koostaja, Säästva Eesti Instituudi vanemeksperdi Harri Moora sõnul on keskkonnahoidlike põhimõtete rakendamisel kontorites kõige suuremaks väljakutseks inimeste kaasamine.

Tihti arvatakse, et igapäevane tegevus kontorites suurt keskkonnamõju ei avalda. Sellel on aga üha suurem osa keskkonnamõjudes. Lisaks jäätmete tekkele suureneb kontorites järjest energia, vee ja teiste loodusvarade tarbimine. Koos tugitegevustega tarbivad kontorid isegi kuni 40 protsenti maailma toorainest ja ressurssidest.

“Inimeste kaasamine on kõige suurem väljakutse rohelise kontori rakendamisel. Ei piisa ökokontorist, kui sellel sisu pole,” ütles Moora. “Uuest energiasäästlikust printerist pole kasu, kui inimene valimatult kõike prindib või pole kursis elementaarse jäätmete sorteerimisega.” Moora sõnul on võrreldes teiste Euroopa riikidega paberivaba asjaajamine, e-arved ja digiallkirjad Eesti kontorites oluliselt paberikasutuse vähendamisele kaasa ­aidanud, kuid energiasäästus, inimeste kaasamises ning teadlikkuse tõstmises on veel pikk tee käia.

Moora sõnul kipuvad kontoritöötajad rohelise kontori põhimõtete rakendamisse umbusuga suhtuma. Nii iseloomustab eestlasi kritiseerimine, ühistele protseduuridele vastu töötamine ning initsiatiivi allasurumine, mistõttu ei edene inimeste käitumisharjumuste muutmine ja tervisliku töökeskkonna loomine meil nii edukalt kui Põhjamaades, kus roheliste põhimõtete rakendamine on väga levinud.

“Me võrdleme end maailma parimatega, nagu Prantsusmaa, Belgia ja Skandindaavia maad, mis on absoluutseks tipuks. Nende edusammud ei ole seotud seadmete, vaid töökeskkonna paremaks muutmisega,” selgitas Moora. “Meie, eestlaste, omavahelised suhted ei ole kõige soojemad, me oleme külmad. Meil on selleks pikk tee minna, et mõista, kuidas inimesi rohkem kaasata ning teadlikkust tõsta,” leiab Moora.

Siiski on tema hinnangul mitmeid häid näiteid Eesti kontoritest, mis annavad eeskuju mõnusa ja tervisliku töökeskkonna loomisel ning kõikide töötajate kaasamisel, mis annab häid tulemusi. “Oluline on seejuures rohelise kontori põhimõtete süsteemne rakendamine. See eeldab ka juhtkonna toetust ja kõigi töötajate kaasamist keskkonnategevusse.”

Keskkonnajuhtimise süsteemi rakendamine annab töötaja heaolule palju juurde. “Rohelise kontori käsiraamat” annab nii era- kui ka avaliku sektori asutustele näpunäiteid keskkonnahoidliku ehk rohelise kontori põhimõtete rakendamiseks. Tegu on keskkonnajuhtimise süsteemiga, mille tingimustele vastates saavad asutused sertifikaadi, mis vastab ISO 14001 nõuetele.

Rohelise kontori põhimõtted on jagatud juhtimisega (keskkonnategevuse kavandamine) ja keskkonnavaldkondadega (energiatõhusus, paberi kasutus, jäätmete liigiti kogumine, rohelised hanked, liikluskorraldus, tervislik töökeskkond jt) seotud tegevuseks.

Moora sõnul on avalikul sektoril rohelise kontori põhimõtete järgijana ja keskkonnahoidlike hangete korraldajana märkimisväärne võimalus mõjutada Eesti ühiskonda laiemalt keskkonnahoidlikumaid valikuid tegema ning juurutada keskkonnasõbralikumate toodete tarbimist.

* Rohelise toimimisega seotud aspketid

* Keskkonnahoidlikud hanked. Kontoritarvete ja -teenuste sisseostuks koosta keskkonnahoidliku hankimise kriteeriumid ja kord.

* Energiatõhususe edendamine. Kehtesta meetmed tarbitava energia säästmiseks ning energiatõhususe suurendamiseks.

* Loodusressursside jm materjalide kasutamise vähendamine. Rakenda meetmeid, mis võimaldavad vähendada loodusvarade ja olulise keskkonnamõjuga seotud kontoritarvete tarbimist.

* Jäätmetekke vähendamine ja taaskasutus. Loo meetmed jäätmetekke vähendamiseks ja jäätmete liigiti kogumiseks.

* Säästev transport ja liikluskorraldus. Minimeeri transpordivahendite kasutamisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ning edenda säästvaid tööreise ja tööle-koju liikumist.

* Tervislik töökeskkond. Loo meetmed tervisliku ja sotsiaalselt vastutustundliku töökeskkonna ja -tingimuste võimaldamiseks (sh regulaarne riskihindamine töökohtades).