Liikumist soosiv seminariruum muudab meeskonna loovamaks
Innovatsioonist ja lisandväärtuse kasvatamisest räägitakse viimasel ajal palju.Tähelepanu läheb nende juttude puhul sageli suurtele ja läbimurdelistele algatustele ning tagaplaanile jääb tiimiliikmete nügimine igapäevastes harjumustes. Ometigi on viimased need, mis loovad eeldused, et suured ideed saaks sündida.
Oled sa endalt näiteks küsinud, millised seminariruumid toetavad meeskonna loovust? Võib-olla on see üllatav, aga teadusuuringud ütlevad, et seminariruumi valikul tasub mõelda, kas ja kui palju suunab ruum osalejaid liikuma.
Tõsi, tegelikult ei ole ju uudis, et liikumine aitab loovalt mõelda – juba Friedrich Nietzsche ütles, et kõik tõeliselt suured mõtted sünnivad kõndides. Selle artikli tõukeks olid aga kaks teadusuuringut, mis uurisid liikumise mõju loovusele.
Liikumisest on olulisem osaleja teadmine, et ta võib seminariruumis soovi korral vabalt liikuda
Esimese uuringu eestvedaja, neuroteadlane dr Barbara Händel ütleb nii: "Meie uuringud näitavad, et liikumine iseenesest ei aita meil paindlikumalt mõelda, vaid loovust soodustab hoopis liikumisvabadus – teadmine, et soovi korral võin liikuda."
Isegi väikesed, vabalt valitud liigutused istumise ajal, näiteks väike vabatahtlik võimlemine või asukoha muutmine, avaldavad loomingulisele mõtlemisele positiivset mõju. Händeli uuringud näitasid, et mõju on just divergentsele mõtlemisele ehk ajurünnaku sellele etapile, kus on vaja leida suur hulk ideid.
"No kes mul seminariruumis ikka liikuda keelab," mõtleb nüüd mõni lugeja. Ilmselt ei keelagi keegi, aga ega ajurünnaku, koosoleku või koolituse ajal ringi liikumine enamikus organisatsioonides tavaks ka ei ole. Loovuse ärgitamiseks on hea ruum, mis veidi "nügib" osalejaid liikuma.
Uuring ütleb veel, et loovust ei soodusta n-ö sundkorras liigutamine – tead ju küll neid konverentsil tehtavaid ühisharjutusi, kus kõik peavad samal ajal püsti tõusma ja naabri kaela mudima –, sest välise suunamise korral liiguvad inimesed kontrollitult (kas teen õigesti?) ja positiivset mõju loovusele ei teki.
Jalutamisel on loovusele veel suurem mõju
Stanfordi ülikooli teadlased Marily Oppezzo ja Daniel L. Schwartzi tõestasid, et jalutamine suurendab inimeste loovust. Nad viisid selle hindamiseks läbi neli teaduseksperimenti. Esimeses eksperimendis võrreldi osalejate tulemusi, kui nad istusid või trenažööril kõndisid – 81% osalejatest kasvas kõndides võime leida uudseid lahendusi.
Teises eksperimendis prooviti erinevaid istumise ja jalutamise kombinatsioone. Tulemused olid veenvad: jalutajate loovustesti tulemused olid paremad, s.t. nad leidsid rohkem uusi lahendusi kui ainult istujad.
Kolmas ja neljas eksperiment olid suunatud siseruumides ja looduses jalutamise võrdlemisele: looduses jalutamine andis selgelt paremaid tulemusi kui trenažööril kõndimine.
PANE TÄHELE!
Indrekuga võid kohtuda juba 7. novembril toimuval Koolituskonverentsil, kus ta jagab meeskonna töötoas nõuandeid, kuidas parandada ajurünnakute kvaliteeti ja hinnata nende tulemuslikkust. Pane tähele, et soodushind kehtib veel vaid kuni 30. septembrini!
Kokkuvõtteks
Loomulikult ei saa iga koosoleku või ajurünnaku jaoks väljasõtu korraldada, küll aga saad kaalukamate sündmuste juures arvestada kaht asja:
- valige oluliste arutelude jaoks seminariruum, mis suunaks osalejaid vabatahtlikult ennast sirutama-liigutama. Toreda seminariruumi sisustuse moodustavad näiteks kott-toolid, vineerkastid ja kiiged. Eelmainitud uuringu alusel on need ainuõiged, sest erinevalt klassikalisest mööblist nügivad need osalejaid pidevalt liikuma;
- minge linnast välja ehk planeerige oma seminaripäevadesse looduses liikumist. Olgu selleks siis mikroliikumised pauside ajal või pikemad matkad looduses.
Innovatsioon algab väikestest asjadest!
Seotud lood
“Ma tunnen, et mul ei ole siin organisatsioonis enam arenguvõimalusi, justkui tammuksin paigal. See ametikoht või roll, mis mind kõnetaks, on hõivatud ja paistab, et seal lähiajal liikumist ei toimu. Olen juhiga rääkinud, mis teemad ja väljakutsed mind organisatsioonis veel huvitaksid, kuid praegu soovitakse mind hoida selles rollis või uusi ametikohti ei ole võimalik luua.”
Juhtidega igapäevaselt koostööd tehes kerkib ikka ja jälle üles coach’iva juhtimise teema: mõni arvab, et juht ei saa ju oma inimesi coach’ida, teine uurib imestunult, mis imeloom see coach’iv juhtimine üldse on. Ja peame ausalt tunnistama – ka meil kui professionaalsetel coach’idel ei olnud selget vundamenti, millele tuginedes seda juhtimisviisi oma klientidele lahti mõtestada.
Töö- ja turvajalatseid tootva Soome ettevõtte Sievi Jalkine OY Baltikumi müügijuht Ülar Verev ütleb, et väga paljudes valdkondades on oluline pöörata igapäevatöö käigus tähelepanu töötajate turvalisusele ja ka sellele, milliste omadustega töö- või turvajalatseid kantakse.
Enimloetud
1
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
2
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
3
Töötaja tööstressist põhjustatud läbipõlemise pretsedent olemas.
6
Meessoost personalijuht teenib 1318 eurot väiksemat palka kui samas ametis naine
Viimased uudised
Sellest üksi ei piisa, et ettevõtte visioon ja väärtused ärkavad ellu turundusosakonnas ja juhtkonna kabinetis. Nii võivad nad jääda vaid “kenadeks sõnadeks seinal”.
Personalijuht, vaata töötajate digipädevuse hindamise mõõdikuid!
Hetkel kuum
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Töötaja tööstressist põhjustatud läbipõlemise pretsedent olemas.
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele