Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mainori õppejõud: maksureform pani eestlased ümbrikupalka nõudma
Õppejõu sõnul on peamiselt selline probleem suure sularahakäibega sektorites, nagu ehitus ja toitlustus.
Paurmani sõnul oli mustalt maksmise initsiatiiv seni pigem ettevõtete poolel, kuid nüüd on see läinud üle töötajatele.
"Maksuameti hinnangul saab ümbrikupalka 10–15 protsenti töötajatest. Tööjõupuuduse tingimustes on järjest rohkem inimesi nõus minema tööle vaid tingimusel, et neile makstakse ametlikult tulumaksuvaba 500 eurot ning ülejäänu laekuks mustalt," kirjeldas Paurman pressiteates.
Paurmani hinnangul tegi maksureform kiusatuse saada osa töötasu ümbrikupalgana selgelt suuremaks – kui varem oli tulumaksuvaba summa 180 eurot, aga nüüd 500, siis on pettusega võidetav kasu töötaja jaoks oluliselt suurem.
Mainori õppejõud lisas, et tööandja ei võitnud reformiga midagi, sest maksab ikka 500eurose töötasu pealt kõik maksud ära. "Töötaja seda ei tee ning talle jääb tunne, et ei peagi enam üldse makse maksma," ütles ta.
Samuti hoiatas Paurman, et maksukontrolli sattudes peab ümbrikupalka maksev ettevõte arvestama, et tema kannab kõik riskid – täiendavad maksud, intressid ja trahvid, mis kokkuvõttes on ettevõtte jaoks suur lisakulu.
Õppejõu sõnul ei saa kindlasti enam väita, et ümbrikupalga maksmise initsiatiiv tuleks ainult tööandjatelt. Seetõttu leiab ta, et pool vastutusest peaks olema kindlasti töötaja kanda.
"Jagatud vastutus parandaks selgelt maksulaekumist ning jagaks vastutuse võrdsemalt poolte vahel," leidis Paurman.
Rohkem inimesi saab osalist ümbrikupalka
Äripäev kirjutas augustis, et maksuameti andmetel aeglustus mediaanmakse kasv 5,6 protsendile, mitme analüütiku hinnangul võib selle taga näha aeglasemalt kasvavat madalapalgaliste palka.
Aeglasema palgatõusu taga võib otsida ka ümbrikupalga mõju. Swedbanki majandusanalüütik Liis Elmik ütles siis, et tänavuse aasta ümbrikupalkade kohta veel hinnanguid ei ole, kuid eelmise aasta kohta avaldas Konjunktuuriinstituut andmed, mille järgi täielikult ebaseaduslikku töötasu saavate inimeste hulk väheneb, kuid osalist ümbrikupalka saavate inimeste hulk on kasvanud.
"Uuringu järgi sai ümbrikupalka 2017. aastal 13 protsenti töötajatest, mis on võrreldes 2016. aastaga 5 protsenti rohkem," märkis Elmik suve lõpus.
* Artikkel on ilmunud Äripäevas.
Seotud lood
Töö- ja turvajalatseid tootva Soome ettevõtte Sievi Jalkine OY Baltikumi müügijuht Ülar Verev ütleb, et väga paljudes valdkondades on oluline pöörata igapäevatöö käigus tähelepanu töötajate turvalisusele ja ka sellele, milliste omadustega töö- või turvajalatseid kantakse.
Enimloetud
1
Meessoost personalijuht teenib 1318 eurot väiksemat palka kui samas ametis naine
4
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
5
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Viimased uudised
Sellest üksi ei piisa, et ettevõtte visioon ja väärtused ärkavad ellu turundusosakonnas ja juhtkonna kabinetis. Nii võivad nad jääda vaid “kenadeks sõnadeks seinal”.
Personalijuht, vaata töötajate digipädevuse hindamise mõõdikuid!
Hetkel kuum
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Töötaja tööstressist põhjustatud läbipõlemise pretsedent olemas.
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele