Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööajaarvestuse pidamine kohustab tööaega mõõtma
Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. Selline tööajaarvestuse pidamise kohustus pole sugugi vaid formaalsus.
Töölepingu seadus ei sätesta konkreetsemaid nõudeid ega juhiseid, kuidas peab tööaega arvestama, ning nii võib tunduda, et piisab, kui panna paika töötamise algus- ja lõpuaeg ning pidada töötatud aja kohta arvestust sellest lähtudes. Sellest ei pruugi aga piisata.
Tervisekindlustus on tööandjate seas muutunud vaikimisi standardiks – justkui mõõdupuuks, kui palju ettevõte oma inimesi väärtustab. Ent üha sagedamini valitakse valmis tervisehüvede pakette, mis näevad küll head välja ja jätavad mulje sisukast investeeringust, kuid ei paku töötajatele tegelikku tuge.