Selgitame, kuidas on seadusandja reguleerinud töötajate ja tööandjate õiguseid ja kohustusi seoses töötajate koolitamisega.
Ajal, mil inimesed muudavad töökohti kas maailmamajanduses toimuva tõttu või senise elukorralduse muutmise soovist, on töötajad üha enam huvitatud täiendõppe ja -koolituse võimalustest. Teisalt tahavad ka tööandjad, et töötajad hoiaksid ennast kursis valdkonnas toimuvate uuenduste ja muudatustega. Olenemata sellest, kas enese täiendamise initsiatiiv tuleb tööandjalt või töötajalt, on selge, et töösuhtes nõuab selline äraolek tööandja ja töötaja vahelist suhtlemist ja kompromisse. Töötaja eemaloleku ajal on tööandja sunnitud töökorraldust muutma, et töö siiski tehtud saaks, samuti võib see tööandja jaoks tähendada lisakulutusi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.