Töörõõmu paistab olevat üha vähem. Kui veel 2019. aastal kinnitas peaaegu viiendik Suurbritannia töötajatest, et tunneb end tööl õnneliku ja pühendununa, siis praeguseks on see arv kahanenud 10 protsendini.
Juhtiv tööstressi uurija Cary Cooper toob välja, et kriisiaegset töökorraldust ja -suhteid iseloomustatakse sõnadega „ebakindel, ebaselge, kahtlusi tekitav, ebamäärane”. Mis seda põhjustab? Dr Amina Aitsi-Selmi, psühholoogilise ohutuse uurija ja coach, raamatu „Edu lõks” autor leiab, et juhid ja töötajad räägivad sageli teineteisest mööda ning seavad vastandlikke ja erinevaid sihte: juhid mõtlevad, kuidas nad saaksid töötajad paremini, kiiremini ja rohkem tööle ergutada, kuid töötajad mõtlevad, kuidas oma töökoormust ja tööaega hallata.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”