Möödunud aastal sai Eesti ümbrikupalga tõttu maksukahju 97,4 miljonit eurot, mis on suurusjärgu võrra suurem kui salasigarettide või -alkoholi maksukahju. Suhtumine ümbrikupalka on aga aasta-aastalt muutunud taunivamaks.
Ümbrikupalga saajate arv on vähenenud 7 protsendillt 4 protsendini Foto: Andras Kralla
Ümbrikupalga saajate osakaal on langenud 4 protsendini töötasu saajatest, selgus maksu- ja tolliameti tellitud ja Norstati läbiviidud 2021. aasta varimajanduse uuringust. Suhtumine ümbrikupalka on uuringu järgi üha taunitavam ning vähenenud on nii ümbrikupalga saamine kui selle osakaal saaja töötasust.
Sellest üksi ei piisa, et ettevõtte visioon ja väärtused ärkavad ellu turundusosakonnas ja juhtkonna kabinetis. Nii võivad nad jääda vaid “kenadeks sõnadeks seinal”.