Pädevused, mille arendamine aitab tulevikuks valmis olla

Valmis tuleb olla sellekski, et homme võib olla su töö automatiseeritud. EL-i tööjõu uuringu kohaselt automatiseeritakse 45–60% Euroopa töökohtadest veel enne 2030. aastat (Frey & Osborne 2013 ILO, EU Labour Force Survey). Töömaailma arengutega sammu pidamine, ettenägemise võimekuse parandamine ja oma isikliku või organisatsiooni vastupanuvõime suurendamine on üha keerukam katsumus kõigile – eriti juhtidele, kelle otsused mõjutavad paljusid inimesi.

Millised tulevikukindlad juhtimisoskused on vajalikud maailmas, mida juhib tehnoloogiline revolutsioon (või ehk peaksime juba ütlema evolutsioon), pandeemiad ja muud ettenägematud muutused? Milliseid oskusi oleks vaja selliste organisatsioonide ja töö juhtimiseks, millest meil veel aimugi ei ole?

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA raportis „Töö ja oskused 2025“ avaldati juba mõne aasta eest ekspertide soovitatud kümme universaalset tulevikutöö oskust, mis erialast olenemata domineerima hakkavad. Olulisematest suundadest ja nende mõjust Eesti tööturule kümne aasta vaates väljajoonistunud oskused võib jagada laias laastus kolmeks: intrapersonaalsed, interpersonaalsed ja loovusega seotud oskused. 2021. aastal uuris McKinsey & Company 18 000 inimest 15 riigist, et mõista, millised on praegu inimeste arvates oskused, mis aitavad ka tulevikus edukalt toime tulla. Ja mitte ainult – mis tunduvad tuleviku tööturul töötamiseks lausa vältimatud. Uuringust joonistusid välja 56 oskust, mis on jaotatud nelja kategooriasse: kognitiivsed võimed, inimestevahelised suhted, digitaalsed oskused ja enesejuhtimine.

Mõlemad, nii OSKA kui ka McKinsey, prognoosivad n-ö universaalseid jõujooni, mis iseloomustavad tuleviku töötajat, ent kuidas võiksid need juhtidele esitatavates nõudmistes peegelduda? Kas tulevikujuhile vajalikud pädevused on samad, mis kõigil teistel? Küsisin Äripäeva Akadeemia ja IT Koolituse tippkoolitajatelt, kelle seas on eri valdkondade teadlased, tippjuhid ja eksperdid, milliste pädevuste arendamine aitab 2023. aastaks (ehk lähitulevikuks) valmis olla. Nende vastustest ilmnenud neli suundumust resoneeruvad väga harmooniliselt ka OSKA raportis ja McKinsey uuringus esitatuga.

McKinsey & Company uuringus nähakse enesejuhtimist võimekusena juhtida ennast, oma arengut, tööd, karjääri ja laiemalt kogu elugi. Uuringu kohaselt sisaldab see selliseid alaoskusi, nagu näiteks oskus ennast ja oma tegevusi analüüsida (eneseteadlikkus), ettevõtlikkus ja eesmärkide seadmise oskus ning saavutamisvõimekus. Viimane on seotud ka toimetulekuoskuste ehk säilenõtkusega. OSKA raporti ekspertide arvates kaasneb enesejuhtimise oskuse vajadus töö ja töösuhete muutumisega ning projektipõhise töö (tööampsude) levikuga. Mida paindlikum on töö ja mitmekesisem karjäär, seda enam nõuab see meisterlikku enesejuhtimisoskust.

Swedbanki personalidirektor Ülle Pind usub, et enesejuhtimisoskus on saanud vältimatult oluliseks. „Muutunud töökeskkond on toonud meile jäädavalt kaugtöö ja tööelu paindlikkuse, mis eeldab sootuks oskuslikumat enesejuhtimist ja oskust kasutada selleks erisuguseid vaimseid praktikaid,“ leiab 20-aastase personalijuhtimise staažiga juht.

Juhtimispsühholoog ja Tallinna Ülikooli emeriifprofessor Mare Pork näeb väga otseseid seosed juhi eneseteadlikkuse ja juhtimiskvaliteedi vahel. „Juhi tõeline enesekindlus tuleb just kriisiaja eksamite edukast läbimisest. Ehk mida paremas kontaktis on juht iseenda ja oma inimestega, seda vingem on tema vaimne vastupidavus – löökidest taastumise jõud ja kriisidest väljumise kiirus,“ kinnitab Pork. Ta toob ka huvitava seose käimasoleva Ukraina sõja kontekstis, viidates, et ukrainlasi õpetatakse sõdima heatujuliselt – ärev ja vihane inimene ei tee adekvaatseid otsuseid. „Kriiside läbimise kogemusest on võimalik tunda nii sisemist rahu kui ka rõõmu,“ leiab ta.

Süsteemiinseneri haridustaustaga Jari Kukkonen leiab, et just ebakindlatel aegadel tuleb juhil luua iseendaga tugev ja toimiv kontakt. „Sisemise kooskõla arendamine nõuab eneseteadlikkust oma päris motiividest ja väärtustest. Kui juht ütleb, mida ta mõtleb, ja teeb, mida ta ütleb, on tulemuseks kooskõlaline käitumine, mis aitab kollektiivis turvatunnet edendada. Turvatunne ja omavaheline usaldus loovad aluse meeskondlikule edule,“ usub enam kui 20-aastase rahvusvahelise kogemusega ettevõtja, juht ja koolitaja Kukkonen.

Tööelu trendid mõjutavad üha enam ka inimeste suhtlemisvajadust ja kommunikatsiooni tähtsust. Järjest enam hinnatakse seetõttu sotsiaalset ja kultuurilist intelligentsust ning virtuaalset koostööoskust, et säilitada ja suurendada ka kaug- ja hübriidtööd tegevate inimeste pühendumust, motiveeritust ja meeskonnatunnet. McKinsey & Company uuringu järgi sisaldavad inimestevaheliste suhetega seotud oskused süsteemi (organisatsiooni, kogukonna) võimestamise, arendamise ja muutmise suutlikkust, oskusi arendada suheteid ja parandada meeskonna efektiivsust.

Juhi asjatundlikkus ja võimed ilmnevad sageli kõige paremini just rasketel aegadel ning keerulistes situatsioonides. Paraku muutub maailm järjest komplekssemaks ja ennustamatumaks, mistõttu jätkub keerulisi ja kiiret reageerimist nõudvaid situatsioone ka tulevikus. Religiooni- ja suhtlemispsühholoog ning Tartu Ülikooli religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar on veendumusel, et üks võtmeoskusi juhi rolli täitmisel on konfliktide ennetamine ja lahendamine. „Pingelisel ajal on konflikte palju ja nende analüüsimise ning lahendamise oskus aitab juhtidel ja vastutajatel oma rolli täita paremini. Oluline mõista, mis on suhtlemiskonflikt, kuidas see tekib ja areneb,“ selgitab Lehtsaar, kes on aastaid aidanud juhtidel saada paremaks suhtlejaks. Ta ütleb, et rahu on parem kui sõda, mõistmine on parem kui mittemõistmine ja koostöö on olulisem kui omaette nokitsemine.

Swedbanki personalidirektor Ülle Pind kinnitab, et ajal, mil tehnoloogia arengu tõttu konkureerime me tööelus tehisintellektiga, peame õppima oskusi, mis meid sellest eristavad ehk suhtlemis- ja kommunikeerimisvõime, analüüsi- ja järelduste tegemise oskused. Pind leiab, et ettevõtte sisemise konkurentsi aeg on möödas ja selleks, et väliste konkurentidega toime tulla, on oluline väga hea meeskonnatöö. „Keerulises keskkonnas ja konkurentsitingimustes ei saavutata tulemusi üksi, vaid meeskonnana, mistõttu oodatakse kindlasti tulevikus tehniliste pädevuste kõrval oskust töötada ja saavutada tulemusi üheskoos, meeskonnana,“ tõdeb Pind.

Suhtlemisoskuste arendamine võimaldab juhil palju tõhusamalt avastada, kasutada ja ka jõustada meeskonnas leiduvat potentsiaali. „Juhtidelt oodatakse üha enam ehedust, avatust ja julgust olla haavatav ning võimekust oma inimesi kaasata,“ leiab psühholoog ja HappyMe.ee asutaja Tiina Saar-Veelmaa. „Peame õppima rohkem märkama teist inimest enda kõrval ning arendama empaatiat ja sallivust erinevuste suhtes,“ leiab Saar-Veelmaa.

Kohanemisvõimekuse või -võimetusega saab iga juht parima kontakti hetkel, mil see osutub vältimatult vajalikuks, lausa eksistentsiaalseks. Seetõttu on kohanemisvõime treenimine ja nende oskuste õppimine, mis aitavad olla valmis ootamatusteks, iga juhi ja ettevõtte ellujäämise küsimus. Seda kinnitavad nii McKinsey uuring kui ka OSKA eksperdid. Kohanemisvõime, kriitiline ja agiilne mõtlemine ning loovus muutuvates oludes kiirelt uusi lahendusi leida on kahtlemata olulised tulevikuoskused.

Ettevõtja ja eksportöör Jakob Saks, professionaalne läbirääkija ja koolitaja, kinnitab, et kohanemisvõime on eriti oluline muutlikus keskkonnas. „Vana hea stabiilsus on mõneks ajaks seljataga. Ärimudelid, koostöötingimused, kokkulepped, suhted – kõik on radikaalse surve all. Selliste muutuste keerises jäävad ellu vaid kohanejad! Kohanemine tähendab muuhulgas väga häid läbirääkimisoskusi – oskust rääkida läbi koostöötingimused ning saavutada uued kokkulepped, mis aitaksid ellu jääda. Samal ajal on oluline saavutada ka sügavamaid suhteid, mis peavad vastu rasketelegi aegadele,“ annab ta selge signaali kohanemisvõimekust suurendava kompetentsi arendamise vajalikkusest.

„Järgmise aasta märksõna on kahtlemata muutused ja nendega kohanemine,“ prognoosib tulevikusuundumusi Anneli Ohvril, kel on muutuste ja projektijuhtimise koolitajana tagataskus 2019. aasta maailmakoristuse projekti juhtimine, mis hõlmas 21 miljonit inimest 180 riigist. „Juhid seisavad kahe tule vahel – väliskeskkond nõuab tegutsemist viivitamata, samal ajal kui töötajad ootavad tööandjalt just nüüd turvalist ja stabiilset keskkonda ning vastuseis muudatustele on varasemast veelgi suurem. Muutuste juhtimine on oskus, mida on vaja pidevalt täiendada, et olla ise muutuste rooliratta taga, mitte lasta end hoovustel triivida teadmata suunas,“ soovitab Ohvril.

Juhi ülesanne pole mitte ainult ise kohanemisvõimelisemaks muutuda, vaid seda tuleb juurutada ka oma organisatsiooni kultuuris ja inimestes. Oluline märksõna on säilenõtkus. Kui juhtimispsühholoog Mare Pork nimetab seda „löögist taastumise jõuks“ või „kriisidest väljumise kiiruseks“, siis säilenõtkuse mõtestamisel kasutatakse ka väljendit „psühholoogiline muskel“. Oluline on teada, et selle treenimine ja tugevdamine on võimalik ning praeguses maailmas ka väga vajalik.

Tehnoloogilised oskused on praeguses ja tuleviku tööelus ning laiemalt ka riikide ja organisatsioonide arengus vältimatud. McKinsey & Company uuringu kohaselt hõlmavad digioskused kirja- ja suhtlemisoskust, tarkvara kasutamist ja arendust ning digisüsteemide ja andmete mõistmist ja rakendamist. Suurenevates infohulkades orienteerumiseks ja kiirelt muutuvates oludes otsustamiseks on üha olulisem ka mõtestamisoskus ja programmeeriv mõtlemine ehk oskus teisendada suuri andmemahtusid abstraktseteks mõisteteks ja kasutada neid tõenduspõhisel otsustamisel.

Ligi pooled 2021. aastal Eesti juhtimisvaldkonna uuringus osalenud juhid leidsid, et digipädevuste, digitaliseerimise ning IT-oskuste arendamine on väga oluline. „Valmisoleku aastaks 2023 saab saavutada ainult digiteadlikkuse ja -oskuste arendamise abil,“ leiab digitaliseerimise nõustamisettevõtte Digiwise asutaja Lauri Antalainen. „Ettevõte, mille protsesside elluviimise keskmes on Exceli tabelid, ei saa enam olla edukas. Samuti pole enam kõigi digiküsimuste vastuseks üks ja kõikvõimas ERP-süsteem. Edu saavutavad ettevõtted, kus ehitatakse oma IT-infrastruktuur üles mikroteenuste põhimõttel, rakendades praegusele digiajastule kohaseid tööriistu. Ellu jäävad need, kes suudavad oma protsesse järjepidevalt automatiseerida ja digitaliseerida,“ on enam kui 10 aastat tööstusettevõtete nõustamisega tegelenud Antalainen veendunud.

Microsofti sertifitseeritud koolitaja ja analüütik Stig Granlund kinnitab, et vaadates praegu maailma sündmusi, on järgmise aasta fookuses kindlasti tehnoloogia ja arvutid. „Ei ole vahet, kas oled juht, analüütik või spetsialist – kindel on see, et IT puudutab meid kõiki,“ usub Granlund. Aja ja arengutega kaasas käimiseks tuleb arendada analüüsioskust. „Oskus infotehnoloogiat enda kasuks tööle panna, suutlikkus hankida teavet ning seda analüüsida ja rakendada, aitab avada kogu ettevõtte äripotentsiaali,“ arvab Granlund.

Henn Sarv, kes on olnud IT Koolituse koolitaja üle 25 aasta, tunneb infotehnoloogia sektorit läbi ja lõhki. „Peamine on tunda oma tegevusvaldkonda ja hoida end samavõrra kursis ka IT-valdkonna arengutega – süsteemid, tehnoloogiad, nende kasutusvõimalused. Järjest olulisemaks muutub ka ärianalüüsi võimekus – oskus kogu teave enda kasuks tööle panna,“ annab ta suuniseid, mille suunas järgmiseks aastaks valmistudes vaadata.

Kübermaailma äriturvalisuse ekspert Thea Sogenbits aitab luua turvalisi ärimudeleid ja kavandada jätkusuutlikke protsesse. Tema hinnangul on terviku nägemise võime sama oluline kui detailide tundmine, millest see koosneb. „Juhi tööriistakast koosneb praktilistest oskustest, pädevustest ja suhtumisest. Eesootavaks valmistudes tuleb osata näha pusletükkides tervikut ja teha muutuvates oludes enda ja organisatsiooni jaoks parim valik. Ümbritseva tajumine ja seoste loomine ärimudelite, riskide, vastavusnõuete ja eesmärkide vahel ning seostamine inimestega aitab saavutada edu ja püsida pinnal ka tormistes oludes.“