Kliimavaldkonnas ei ole lihtsaid lahendusi ning see puudutab kõiki, alates äriühingutest, riigist ja kohalikest omavalitsustest kuni kodanikeni. Kokkulepped on aga rasked tulema, sest ettevõtjatel on erinevad huvid. Rohepööre on kaelamurdev väljakutse nii riigile kui ka kõigile ettevõtetele, keda see puudutab, rääkis riigikontrolör Janar Holm.

- See, kas me usume, kas kliimamuutused on olemas, ei ole isegi oluline. Eesti on Euroopa Liidu liige, meie julgeolek on Euroopa Liidu ja NATO liikmelisusega seotud. Sellest tulenevalt peame aru saama, et on teatud reeglid ja põhimõtted, kus tuleb osaline olla.
- Foto: Pixabay
Ragn-Sells Eesti tegevjuht ning Eesti Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo nentis saates, et tänavune koalitsioonilepe on esimene katse, kus rohepöördele ja kliimateemadele on kulutatud tõsiselt palju paberiruumi. „On näha arusaamist, et Euroopa Liidu liikmena ei ole meil võimalik venitada, vaid tuleb mõelda, kuidas teha asju uuel ja kestlikumal moel. Rohepööre on teema, mille puhul on ülikeeruline saavutada ettevõtjate poolel konsensust. Meil on palju innovaatilisi ettevõtteid, kus on mõeldud kestlikkusele ja keskkonnasäästule, aga palju on ka selliseid, kelle jaoks saab tulevik olema valus, sest teatud eesmärkide elluviimiseks tuleb teha suuri muudatusi.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.