Kuidas tagada töösuhtes ärisaladuse piisav kaitse?
Eesti senise kohtupraktika alusel rikutakse kõige sagedamini ärisaladuse hoidmise nõuet siis, kui ettevõtja endine töötaja kasutab talle teatavaks saanud infot konkureeriva ettevõtja juures töötades või enda asutatud uue ettevõtte äritegevuses.
Kohtupraktikast nähtub selge probleemina seegi, et tööandjad ei ole ärisaladuse kohustuse sisu määratlenud piisavalt täpselt. Ärisaladuse kohustuse sisu ja ulatust hakatakse tihtipeale sisustama alles kohtumenetluse raames, mistõttu võib töötaja rikkumise tuvastamine olla äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu. Eespool toodud probleemi kinnitas ka Riigikohtu hiljutine lahend tsiviilasjas nr 2-20-13897, milles juureldi selle üle, kas tööandja teabe edastamine isiklikule e-posti aadressile on käsitletav ärisaladuse rikkumisena.
Tervisekindlustus on tööandjate seas muutunud vaikimisi standardiks – justkui mõõdupuuks, kui palju ettevõte oma inimesi väärtustab. Ent üha sagedamini valitakse valmis tervisehüvede pakette, mis näevad küll head välja ja jätavad mulje sisukast investeeringust, kuid ei paku töötajatele tegelikku tuge.