Miks on juht nii vaikne ja alluv nõnda jõuline?

Osa organisatsioone kasutab erinevaid testimisvõimalusi, sh isiksuseteste, ja kindlasti saab nendest väärtuslikku infot. Kuid ikkagi juhtub mõnikord nii, et inimene ei sobitu või ei kohane meeskonnaga ja lahkub. Värbamiskarussell peab taas otsast algama.

Kas meie käitumist reguleerib iseloom või loomus? Või mis need üldse on? Ja kuidas on nii, et ühest perest pärit lapsed on täiesti erinevad, kuigi kasvasid koos? Mõni inimene on aktiivne ja hea suhtleja, kuid tööülesannetes aeglane. Mõni juht on teadmisete poolest suurepärane, kuid ei toimi juhina, kuna laseb alluvatel oma seisukohti tühistada. Võime mõista, et inimesel on ehk madal enesehinnang või raske konfliktides toime tulla või siis vajadus probleemide arutelude käigus või tähtaegade lähenedes ründavaks muutuda, kuid sellised käitumismustrid hakkavad õõnestama meeskonna õhkkonda ja selle mõjul ka tulemusi. Kas ja kuidas oleks võimalik hinnata enne, kui probleem tekib, inimese olemust ja toimimisviise meeskonnas?

Kujutage hetkeks ette, mis pill te olete. Või mis pill on ründav kolleeg. Aga vaikne kuid suurepäraste teadmistega osakonnajuht? Ilmselt märkasid, et valisid kõigile erinevad pillid, millel on erinev suurus, kuju, materjal ja ka heli. Oletame, et vaiksele juhile valisid väikese ja vaikse sahisti ning ründavale kolleegile suure trummi. Pillivalik peegeldab kohe nende suhte dünaamikat – on ju selge, et väike sahisti suure trummi vastu ei saa. Ta ei kosta trummi tugevate helide tagant välja ja ilmselt ühel hetkel ka loobub. Isegi kui ta püüaks kõvemat häält teha, ei suuda ta summutada trummi.

Kuid kas sahistit saab üldse panna tegema sellist häält, mis vaigistaks ja rahustaks suurt trummi? Või peaks sahisti muutuma suuremaks ja tugevamaks pilliks ning trumm väiksemaks, rahulikumaks ja teistega arvestavamaks? Pillide metafoorina on lihtne vastata, et jah, see aitaks nende ühist helikeelt parandada. Aga kuidas päris elus muuta juht enesekindlamaks ja agressiivne kolleeg tasakaalukamaks?

Muusikateraapia tehnikatega on võimalik inimeses selliseid muutusi esile kutsuda. Miks just muusikaga? Sest muusikat tehes on aktiveeritud kõik inimese ajusagarad. Teisisõnu on uute sünapsite ehk uute käitumismustrite loomiseks rohkem ressurssi rakendatud. Ainult verbaalsetes teraapiates aju sellist aktiivsust üldjuhul ei saavuta. Lisaks on muusikateraapias rikkalikult erinevaid tehnikaid ja sekkumisviise, millega eneseanalüüsi võimekust või uusi käitumisviise arendada.

Sellel, miks me toimime just nii, on põhjus meie elutees, kogemustes, mille oleme saanud. Olulises osas kujunevad meie toimemehhanismid juba varases lapsepõlves – tugev vajadus tähelepanu järele või oma vajaduste valjuhäälne väljendamine võib olla seotud lapseea hüljatuse või üksildusega või ….

Igal töötajal on oma lugu, mis on kujundanud ta just selliseks, nagu ta on. Ja igaüks tuleb toime nende oskustega, mis ta on omandanud. Pillidega erinevate olukordade läbi analüüsimine ja uute toimemehhanismide loomine annab töötajale võimaluse näha ennast läbi teise perspektiivi ja justkui mänguliselt, kuid samas sügavalt mõjutada enda psüühikat, luues uut käitumismustrit. Võib tunduda üllatav, aga seda, mida inimene suudab teha pillidega, suudab ta ka päris elus rakendada.

On selge, et personalitöötaja ei ole terapeut, mistõttu muusikalised hindamistehnikad ei saa olla värbamise üks osa. Küll aga võiks muusikateraapilistel ülesannetel olla koht meeskonna koostöö ja rollide analüüsis ja muutmises. Sellised analüüsid võivad saada regulaarseteks meeskonnaüritusteks või teadlikuks arengu toetamise meediumiks, lisaks on tööandjal võimalik tagada töötajale vaimse tervise teenuseid ja nende seas ka muusikateraapiat, mille kaudu on võimalik muuta sahisti kitarriks ja trumm ukuleleks. Ja kui nad on ühes helistikus, on see otsekui muusika meeskonna õhkkonnale, suhetele ja töötulemustele.