Kõrgkoolidesse sisseastumine on täies hoos. Kas tööturul tagab edu akadeemiline või rakenduskõrgharidus ning kellele kumbki sobib, selgitab õppejõud Eneken Titov.

- Mainor Grupi juhatuse liige ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejõud professor Eneken Titov.
- Foto: SANDRA PALM PHOTOGRAPHY
„Ülikooli astumist kaaludes tasub esmalt enda jaoks lahti mõtestada, milline haridussuund täidab kõige paremini ootusi. Alustada tasub sellest, kas õpingutelt oodatakse rohkem keskendumist üldteadmistele või praktilistele oskustele ehk kas valida akadeemiline või rakenduslik kõrgharidus,“ selgitab Mainor Grupi juhatuse liige ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejõud professor Eneken Titov.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõrgharidusega inimeste osakaal tööturul kasvab aasta-aastalt, seda eriti keskealiste vanuserühmas, ning kasvus on ka tippspetsialistide näitaja, kirjeldab tööturu suuri trende Kadri Seeder.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.