Naistepäev palganumbrites: naiste rahakott jääb meeste omale ikka alla

Oleme jõudnud aega, kus enam ei piisa lihtsalt konkurentsivõimelisest palgast – töötajad ootavad õiglast, läbipaistvat ja nendega arvestavat tasusüsteemi. Samal ajal survestab ELi palkade läbipaistvuse direktiiv ettevõtteid oma tasustamispõhimõtteid avalikustama.

Alates 2025. aastast peavad kõik suurettevõtted, suured kontsernid ja turgudel noteeritud äriühingud (v.a. börsil noteeritud mikroettevõtted) esitama koos majandusaasta aruandega ka kestlikkusaruande, mis hõlmab kolme põhivaldkonda: keskkond (E – environmental), sotsiaalsed tegurid (S – social) ja juhtimine (G – governance), tuntud ka lühendi ESG all.

Palga määramine „kõhutunde“ järgi võib viia tõsiste õiguslike tagajärgedeni. Kui tööandja ei suuda põhjendada, miks kaks sarnase töö tegijat saavad erinevat palka, võib see viia diskrimineerimisvaidluse ja kahjunõudeni. Andmepõhine lähenemine aitab selliseid riske ennetada.

Keskmine palk tõusis möödunud aastal 8,3% ja ületas IV kvartalis 2000 euro piiri, kuid palgalõhe Harjumaa ja ülejäänud Eesti vahel on endiselt üle 500 euro. Kuigi palgakasv ületab inflatsiooni, tähendab see tööandjatele ka suurenevaid kulusid ja survet palkade korrigeerimiseks.

8.–10. aprillini toimuv virtuaalne töö- ja karjäärimess pole enam ammu pelgalt koht, kus vaid tööd otsivad inimesed võimalusi uudistamas käivad, vaid sündmus, kus sajad ettevõtted ja kümned koolid enda tegemisi tutvustavad, karjääripööret plaanivad inimesed mõtteid nopivad ning tööampsudest või hooajatöödest ülevaate saab.