Vaimne tervis töösuhtes: millal muutub mure töövaidluseks?
Õigusnõustajad puutuvad iga päevaga aina sagedamini kokku töövaidlustega, mis on seotud töötaja vaimse tervisega. Kuidas seda ära hoida ja mida teha probleemide vältimiseks, kirjutavad Annika Vait ja Maarja Roht advokaadibüroost RASK.
Sageli süüdistatakse tööandjaid töötajate stressis ja läbipõlemises, kuid sügavamal analüüsil selgub, et paljudel juhtudel ei ole need tegelikult töökeskkonna ega -suhtega seotud. Juurpõhjused peituvad tihti hoopis isiklikus elus – pereprobleemides, finantsraskustes või muudes teemades, mille üle ettevõttel puudub kontroll. Sellises olukorras kaitseb tööandjat alusetute süüdistuste ja nõuete eest korrektse töötervishoiu ja -ohutuse dokumentatsiooni olemasolu ja sellest oma tegevustes lähtumine.
Tööstressi põhjused ja mõju ei ole igal ametikohal ega kõigis sektorites ühesugused. Värsked andmed näitavad, kus on kurnatus, uneprobleemid ja vaimse tervise riskid süvenemas – sageli märkamatult.
Viimastel aastatel on töötajate heaolu teema tõusnud staarina rambivalgusesse. Sellel on otsene mõju ettevõtte kultuurile ja tootlikkusele. Klassikalistest terviseprogammidest ja banaanidest kontori köögis ei piisa, töötajad vajavad juhi tähelepanu ja hoolivat töökeskkonda.
Toksilist produktiivsust ja soovi üliinimlikult pingutada tuleb ette paljudes organisatsioonides, ent hea juht teab, et see on nii töötajatele kui ka tööandjale kahjulik kultuur, kirjutab Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun.
Vaimne tervis töökohal on muutunud aina aktuaalsemaks nii Eestis kui ka laiemalt Euroopa Liidu tasandil. Tööandjad seisavad üha suurema vastutuse ees, et keerukates tingimustes pakkuda töötajatele sobivat tuge vaimse tervise tagamisel. Kuidas seda teha?
Milline olukord on tööturul täna ja mida saabuv mess mõlemale poolele pakkuda saab, sellest räägivad sisuturundussaates lähemalt töötukassa nõukogu juht ja Baltic Restaurants Estonia tegevjuht Aaro Lode ning töötukassa teenusejuht Livia Laas.