Pool töötajaist kardab lapsehoolduspuhkuse pärast töökohta kaotada
Lapsehoolduspuhkust ei käsitleta ainult ajutise eemalolekuna, vaid sellel nähakse reaalset mõju tööturu võimalustele, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee uuringust.
Värske tööturu-uuring kaasas sel kevadel 5432 töötajat üle Eesti, kellest enam kui tuhandel vastajal oli viimase kümne aasta sees kogemusi lapsehoolduspuhkuselt tööle naasmisega.
Rahvusvaheline uuring paljastab, et 25% tööandjatest otsib uusi töötajaid mitte kasvu, vaid puuduvate oskuste tõttu – olemasolev meeskond ei tule enam tehnoloogia arenguga kaasa.
Personali truudus võib tööandjale kalliks maksma minna – eriti valdkondades, kus konkurents on tihe ja tööjõudu napib. Uuring toob välja, kui suurt palka ootavad töötajad, kes jäävad organisatsioonile pühendunuks, ja miks pelgalt palganumbrist lojaalsuse hoidmiseks enam ei piisa.
Riina Sikkut: Tervishoid välistööjõudu ei vaja, Eesti suudab puuduvad spetsialistid ise koolitada!
Eesti tööturg seisab keeruliste valikute ees: noored lõpetavad kooli ilma praktiliste oskusteta, spetsialistid lahkuvad töötingimuste tõttu välismaale ja samal ajal soovivad poliitikud hoida palgad madalad, tuues sisse odavat tööjõudu.
Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.