Tehisintellekt kiirendab tööd, kuid ei paranda automaatselt otsuste kvaliteeti. Koolitaja Indrek Maripuu selgitab, miks AI kasutuselevõtt toob organisatsioonides esile hoopis inimeste mõtlemisoskuste erinevused.
Tehisintellekti kasutuselevõtuga on paljudes organisatsioonides tekkinud ootus, et sellega paraneb loovus ja otsuste kvaliteet. Uuringud näitavad aga midagi muud: tulemus sõltub vähem tööriistast ja rohkem sellest, kuidas inimene mõtleb enne, kui ta AI poole pöördub. AI mõju meeskonnale ei ole ühtlane – ühed teevad tugeva hüppe, teised toodavad jätkuvalt keskpäraseid tulemusi, kuid teevad seda lihtsalt kiiremini.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Jutt sellest, kuidas tehisaru kaotab juba varsti ära enamiku töökohti, levib hirmuäratava kiirusega, ehkki tegelikkus on sootuks teistsugune, kirjutab Äripäeva sõsarlehe Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.
Tehisintellekt on saanud igapäevatöö loomulikuks osaks, ent kuivõrd on Eesti ettevõtted valmis sellega kaasnevateks riskideks?
“Kapitalism jõuab murdepunkti”
Tehisintellekti ümber kujundatud maailmas ei määra edu enam suurus ega võim, vaid taiplikkus ja kiirus, milles peitub väikeste riikide, nagu Eesti, eelis, kirjutas Äripäev.
Sobiva sündmuspaiga leidmine, mis oleks parajas kauguses linnakärast, kuid samas hästi ligipääsetav ja kaasaegsete võimalustega, pole lihtne ülesanne. Veelgi keerulisemaks muutub see siis, kui soov on ühendada seminar või koolitus millegi meeldejäävaga – näiteks looduses liikumise, ühiste tegevuste ja kvaliteetajaga. Selline koht on aga täitsa olemas.