Personali Praktik, oktoober 2019

Organisatsiooni juhtimises peaks aktiivselt osalema ka personalijuht. Tänu juhtimiskvaliteedi tõusule osatakse üha enam väärtustada personalijuhi strateegilist rolli. Selle rolli saamiseks peab personalijuht tegema tööd iseendaga ning sellega, kuidas teised tema rolli näevad. Tuleb mõelda oma tööalasele kuvandile ning selle ülesehitamisele. Signe Ventsel annab nõu, kuidas seda teha. Helo Tamme jagab lisaks praktilisi soovitusi LinkedIni kui professionaalse võrgustiku edendamise vahendi oskuslikuks kasutamiseks.

Oktoober on töötervishoiu ja ergonoomika kuu. Ees on pikk töine periood, mil päikest ja liikumist napib. Seekordses numbris räägime nii psühholoogilisest kui ka füüsilisest pingest ning võimalikest kahjudest inimese tervisele, mis võivad tekkida, kui õigel ajal tööstressile ja tööasendile tähelepanu ei pöörata.

Organisatsioonides on järgmise aasta eelarvete tegemine täies hoos. Tööjõutasude eelarve on viimastel aastatel olnud tõsise surve all. Seda mõjutavad ühelt poolt töötajate ootused palgatõusule ning teiselt poolt kasuminumbrid. Maria Kütt kirjutab palgamaksmise trendidest ning rõhutab, et tasusüsteemi loomine ei alga enam ametikohtade hindamisest ja palgaturu andmete kogumisest, vaid vastusest ühele küsimusele. Millisele, selgub artiklist.

Õigusteemades on seekord juttu andmekaitse nõuete vastu eksimisest. Lisaks käsitleme välismaalaste tööle värbamisega seotud küsimusi.

Head lugemist ja edu!

Ene Olle

Persoonilugu: Jaanus Vihand pole kunagi otsinud mõnusat ja rahulikku töökohta – Urve Vilk

Viimased seitse aastat edukalt Coop Eesti Keskühistut vedanud ja selle eest tänavu ka parima juhi tiitliga pärjatud Jaanus Vihand juhib nüüd Apollo Gruppi, kus tahetakse järgmise kolme-nelja aastaga kolm korda kasvada. „Otsin väljakutseid, stabiilses süsteemis tiksumine pole minu jaoks,” ütleb ta ise.

Hiljutises Riigikohtu lahendis oli arutluse all küsimus, kas töötajal on õigus salaja salvestada vestlust teise kolleegiga ja millised on sellise tegevusega seotud õiguslikud aspektid. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses haldusasjas nr 3-17-842 lahendati küsimust, kas ametnik rikkus isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) varasema redaktsiooni sätteid, kui salvestas salaja oma arenguvestlust ja edastas salvestise asutuse juhtidele, et tõendada töökiusamist.

Lugeja küsib: Võtsime renditöötajatena tööle Ukrainast pärit keevitajad. Sain aru, et meie kohustus on neid juhendada. Meie ohutusjuhendid on aga eestikeelsed. Kas piisab, kui ma juhendamise käigus neile olulised teemad ära tõlgin? Võtame töötajatelt allkirja, et nad on juhendeid lugenud.

Töökeskkonna ja organisatsiooni aspekte, mis võivad tervist kahjustada, kirjeldatakse töökeskkonnast tingitud psühhosotsiaalsete ohuteguritena. Neid seostatakse tööl esinevate probleemidega: ülekoormuse, tööstressi ja läbipõlemise ning töökiusamise, ahistamise ja vägivallaga.

Värbamises on tähtis personalijuhi isiklik kuvand – Signe Ventsel

Vesteldes inimestega, kes on viimase poole aasta jooksul töökohta vahetanud, ei ole keegi öelnud, et töökoha vahetuse juures sai määravaks saunas käimise ja kontoris lauajalgpalli mängimise võimalus või külmkapp karastavate jookidega. Otsustavat rolli mängib hoopis tööandja kuvand.

Välismaalaste värbamine on keeruline protsess, kuid siiski hädavajalik õlekõrs, millest peavad haarama väga paljud Eesti ettevõtted. Personalijuhi jaoks toob välisriigist värbamine kaasa rohkem tööd ja oluliselt suuremad riskid. Vaatamata viimasel ajal palju avalikku kajastamist leidnud kartusele, et saabuvad välismaalased ohustavad Eesti turvalisust, on tegelikkus teistsugune.

Paljud värbajad on avastanud LinkedIni keskkonna ja kasutavad seda edukalt, suur osa personalijuhte astub aga selles keskkonnas alles esimesi samme. LinkedIn pakub liikmetele erinevaid võimalusi alates potentsiaalsete kandidaatide leidmisest ja tööpakkumise avaldamisest lõpetades ärivõrgustiku ning persoonibrändi loomisega. Olenemata kasutaja professionaalsusest tasub oma profiili aeg-ajalt uuendada ja mõelda, kas liigutakse õiges suunas või saaks midagi enamat teha.

Palk on üks olulisemaid töösuhte tingimusi töötajale ja üks suurimaid väljaminekuid tööandjale. Palga Päeval 2019 toodi välja mõni tulevikku vaatav nope ja soovitus töö tasustamiseks maailma juhtivatelt konsultatsioonifirmadelt kohaliku personalijuhi kogemuse kaudu.

Hooliv juht märkab tööstressi – Tiina Üürike

Vaimse tervise häired on üks suuremaid töövõime vähenemise põhjuseid ning tööandjatel tuleb üha rohkem mõelda sellele, kuidas süsteemselt vaimse tervise muresid töökohal ennetada. Üheks sagedasemaks töökeskkonnas tekkivaks vaimse tervise häireks on stress, mida saab edukalt ennetada ja lahendada.

Nutiseadmed ja interneti kättesaadavus laseb vabalt valida töökeskkonda, kuid alati ei ole tagatud töökoha ergonoomilisus. Ka väljaspool kontorit töötades peab jälgima, millises kehaasendis tööd tehakse. Kaugtöö mõiste on viimastel aastatel eriti jõuliselt esile kerkinud. Paljud kontoritöötajad on saanud proovida teistlaadi tööstiili, mis tihti näib unistuste tööna. Uurime lähemalt, kas see on nii ja mida saab teha, et kogemus oleks positiivne nii töötajale kui ka tööandjale.

Kui leiate end keset organisatsioonilist muutust, võivad teie psühholoogilised ressursid – näiteks vastupidavus ja optimism – olla ammendumas. Kui töö juures on tulevik ebaselge, kulutatakse väärtuslikku energiat mitte ainult organisatsiooni, vaid ka isikliku tuleviku pärast muretsemisele.

Firmade asutajate ja tegevjuhtide magamisharjumused on mitmel moel huvitavad, aga nende inimeste ühine joon on see, et enamik neist töötab palju. See pole kuigi üllatav, arvestades, et statistika järgi veedab isegi keskmine täiskohaga töötaja tööpäeval 8,5 tundi tööl (ja nädalavahetusel 5,4 tundi). Aga on ka haruldasi erandeid – tegevjuhte, kes usuvad igapäevase tööaja vähendamise kasulikkusesse.

Kus peab valladamist vähem põhjendama? Millised on Austraalia töötavate emade lemmikhüved? Kus tunneb üle poole töötajatest, et neile makstakse liiga vähe? Personali Praktik teab!