Personali Praktik, jaanuar 2021

Uut aastat alustame toreda looga PARE käest südamega noore talendi tiitli saanud Sirli Spelmanist. Palju õnne Sirlile ning teistele konkursi „Mõjukaim personalijuht 2020” raames tunnustatuile: mõjukaim personalijuht 2020 Maria Kütt, südamega eestvedaja 2020 Helo Tamme, südamega arendaja 2020 Maarit Vabrit-Raadla ning südamega uuendaja 2020 Karin Veski. Aasta lõpus selgusid ka parimad sisekoolitajad: Imre Nõmmik ja Julia Västrik. Palju õnne! Nii personalijuhtimise väljakutsetest kui ka sisekoolituse suundumustest saab lugeda jaanuarikuu numbri artiklitest.

Möödunud aasta pani meid nii mõnelegi asjale uutmoodi vaatama. Tuli teha palju kiireid otsuseid ning muutusi. Informatsiooni ja erinevaid tõdesid oli liikvel väga palju ja kõiges selles orienteeruda püüdes tuli leida hetkel parim lahendus. Teadlik kriitiline mõtlemine on alati kasulik, aga eriti sellisel segasel ajal. Kriitilisest mõtlemisest kirjutab lähemalt Oliver Laas.

Taimi Elenurm kirjeldab kriisi viit faasi ning jagab mõtteid, kuidas kriisis töötajate töövõimet hoida. Suure töövõime tagamisel on oluline ka puhkus ning see, kas inimene on saanud end magades välja puhata. Ere Keerig-Konti artikkel on eriti kasulik lugemine neile, kelle ettevõttes on vahetustega töötajaid. Ere kirjutab väsimuse juhtimisest vahetustega tööl käivate inimeste töös.

Kadi Tamkõrv, aasta ettevõtte tiitli saanud Nortali personalijuht, räägib, mis on nende edu võti, ning jagab kogemust organisatsioonis toimunud kõige suuremast muutusest, mille nad 2020. aastal tugevasse fookusse võtsid: kaugtöö põhimõte kõiges.

Lugeda on veel nii mõndagi huvitavat ja kasulikku: Elisa parimat praktikat jagab Sigrid Savest, tervisekriisi mõju soodustuste pakkumisele on uurinud Kadri Seeder, Kristi Jõeorg jätkab hügieeniteemaga ning loomulikult toome teieni kasulikke teadmisi õigusalalt.

Edukat alanud aastat! Olgu ta palju rõõmsam kui eelmine!

Ene Olle

Sirlit tunnustati PARE mõjukaima personalijuhi konkursil tiitliga südamega noor talent 2020. Tema meelest on personalimaailm olnud kiires muutumises. „See ei ole enam ammugi klassikaline ja standardites ning reeglites kinni, vaid mul on olnud äge näha valdkonna arengut ja olla osa sellest,” ütleb ta.

Tänapäeval pole enam harukordne, et töövaidluste tekkimisel pöörduvad kas tööandjad või töötajad abi saamiseks töövaidluskomisjoni. Kuidas aga peaks käituma siis, kui töövaidluskomisjoni otsus pole päris selline, nagu oleks meeldinud, ning milliseid tingimusi tuleb kohtusse pöördumisel täita?

Riigipühal töötamise eest peab tööandja TLS-i § 45 lg 2 kohaselt maksma töötajale kahekordset töötasu. TLS-i § 45 lg 3 lisab, et tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et riigipühal tehtav töö hüvitatakse vaba aja andmisega.

Juhi ülesanne on saavutada tulemused teiste kaudu. Selleks on vaja võimekaid ja töökaid inimesi, kellega ühise visiooni nimel tegutseda ning läbi raskuste sihile jõuda. Kriisis võib aga töövõime oluliselt kahaneda.

Kriitiline mõtlemine ei piirdu argumenteerimisega, vaid selle üldine eesmärk on tegude ja uskumuste suunamine aususe, selguse ja täpsuse poole. Kriitiline mõtlemine on argumentatsiooni, arutluste ja mõtlemise kriitiline hindamine loogika ning ratsionaalsuse kriteeriumite alusel. Selle keskmes on argumentide analüüs, konstrueerimine ja hindamine. Argumentidele tuleb keskenduda, sest need on kõikjal, kus inimesed püüavad üksteist (ratsionaalselt) veenda.

Töötajate tööõnn on ettevõttele üks olulisemaid väärtusi, aga samal ajal ka väljakutse. Kui inimene on õnnelik oma töös ja oma tööandja juures, siis on paremad tema tulemused ning rahulolevamad lähedased. Mida saab tööandja teha, et olla peresõbralikum?

Kindlasti tõi 2020. aasta esile personalitöötajate rolli ja inimeste juhtimise olulisuse. 2020. aasta sügisel valis personalitöö kogukond erialaliidule PARE uue juhatuse. Juhatuse jaoks on suurim väljakutse olla heas mõttes ajast ees, mitte sellega lihtsalt kaasas käia. Küsisin värskelt ametisse asunud PARE juhatuse liikmete arvamust, millised teemad on 2021. aastal personalijuhtide fookuses ning millel tasub tulevikus silma peal hoida.

2020 oli erakordne aasta kõikidele organisatsioonidele. Tervisekriis mõjutab sügavalt, kus ja kui palju me tulevikus töötame. Ka Nortalis hakati rakendama kaugtöö põhimõtet. Praegu pole veel teada, millised viimase aasta jooksul toimunud muutused jäävad püsima ning millised on olnud ajutise iseloomuga. Töötamise viiside poolest tundub maailm olevat laias laastus kaheks jaotunud. Üks pool on seisukohal, et inimesed soovivad esimesel võimalusel naasta varasema töökorralduse juurde, mis põhineb kontoris töötamisel ja silmast silma kohtumistel.

Vaatamata sellele, et paljud möödunud aasta koolitused lükkusid edasi või kolisid veebi, toimus juba 10. korda aasta sisekoolitaja konkurss.

Vähesest uneajast tingitud väsimus võib mõjutada kõikidel elualadel töötajaid. Ööpäev ringi töötajatel on aga oht väsida märkimisväärselt suurem. Tihti arvatakse, et öösel töötavad inimesed lihtsalt magavad päeval ja ega suurt vahet polegi, tuleb lihtsalt rohkem kohvi juua. Ööpäeva rütmi muutmine kahjuks siiski nii lihtne ei ole. Inimese und reguleerivad bioloogiline kell ning ärkvel oldud aeg.

Kuna kevadel puhkenud tervisekriis tõi kaasa muutused töökorralduses ja tööturul, siis küsiti tööandjatelt soodustuste pakkumise kohta viimase kuue kuu jooksul (aprill–september 2020).

Inimesed mõistavad hügieeni erinevalt, mistõttu tuleks paika panna ühised põhimõtted hügieenikäitumises. Nii väldime eeldamist ja iseenesestmõistetavat käitumist.

Alanud aastal püsib personalijuhtide prioriteetide nimekirja eesotsas endiselt kriitiliste oskuste ja pädevuste arendamine. Samuti on radaril organisatsioonide (ümber)kujundamine ja muutmine ning juhtimine. Maailma üks juhtivaid uuringu- ja ärikonsultatsioonifirmasid Gartner jagab personalijuhtidele nõuandeid uueks aastaks.

Kanada valitsus on kehtestanud uued palgaläbipaistvuse meetmed riiklikult reguleeritud töökohtadel. Kanada on esimene riik, mis teeb sellistel ametikohtadel töötavate naiste, põliselanike, puuetega inimeste ja nähtavate vähemuste esindajate palgalõhet puudutava informatsiooni avalikult kättesaadavaks

Töökohad pole poliitilise dialoogi suhtes immuunsed, aga kui erimeelsused hakkavad töötajaid leeridesse jagama, kaalub 42% töötajatest uue töökoha otsimist.

Austraalia töötajad kaotavad igal aastal palgas hinnanguliselt 2,4 miljardit dollarit, sest järjest rohkem esineb kõikjal palga vähemmaksmist. Palga vähemmaksmise kriis on muutunud nii tõsiseks, et mõjutab nüüd Humanforce’i andmetel neljandikku töötajatest.