Ettevõtetes räägitakse palju kasvust, müügist ja efektiivsusest, vähem finantsi ja äri koostööst. Ent just selle koostöö puudumine on üks kindlamaid viise kontrollimatute riskide tekkimiseks organisatsioonis.

- Klaar.me tegevjuht ja asutaja Liis Laanesaar
Minu hiljutine kogemus ühe organisatsiooni finants- ja äriprotsesside hindamisel näitas väga selgelt, kui kiiresti võivad tekkida ohud olukorras, kus raha liikumine on koondunud ühe inimese kontrolli alla ja protsessid käivad sisuliselt samadel alustel juba aastakümneid.
Formaalset probleemi justkui ei olnud. Inimesed olid pühendunud ja meeldivad, kompetentsi näis samuti olevat. Kuid protsess tervikuna ei olnud enam kaasaegne ega riskijuhtimise vaates piisavalt kontrollitud.
Kõige suurem probleem ei olnud inimesed ise, vaid protsess, mis ei maandanud riske. Riskid ei teki tavaliselt suurtest nähtavatest vigadest. Need tekivad detailides: üks inimene arvestab palgad ja maksab need välja; üks inimene teeb kõiki ülekandeid üksinda; üks inimene otsustab maksete järjekorra üle; üks inimene juhib raha liikumist algusest lõpuni.
Suures pildis tähendab see vähest koostööd äri ja finantside vahel ning puudulikke riske maandavaid protsesse.
Turvatunne, mida tegelikult pole
Sellistes olukordades tekib juhtidel sageli ekslik turvatunne. Kui inimene on olnud kaua ettevõttes, lojaalne ja "väga tubli", siis eeldatakse automaatselt, et finantsriskid on kontrolli all. Kuid need ei ole samad asjad. Finantsprotsess ei tohi kunagi põhineda ainult usaldusel. See peab põhinema kontrollitaval süsteemil. Ja vahel on vaja protsesside toimivus ja kaasaegsus üle kontrollida, olgu siis organisatsioonis sees või väliseksperti kaasates.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Värske EY pettuseriski uuring näitab, et kuigi pettusejuhtumeid tuvastatakse Eesti organisatsioonides üha harvem, kasvavad kahjud ning murettekitavalt leevenevad juhtide hoiakud korruptsiooni ja ebaeetilise käitumise suhtes.
Foruse Lõuna regiooni teenistusjuht Sander Koppel usub, et hea juhtimine algab lihtsast põhimõttest – inimestega tuleb käituda nii, nagu tahad, et sinuga käitutakse. Just selline suhtumine on aidanud tal luua tugevaid meeskondi, hoida töötajaid motiveerituna ja tulla toime ka kõige ootamatumates olukordades. Tänavu tõi see talle ettevõtte aasta juhi tunnustuse.
Oskuste nappus sunnib tööandjaid vaatama koolitamist uue pilguga. Eeskujulikud ettevõtted näitavad, et töötajate õppimine peab olema igapäevase töökorralduse loomulik osa, mitte juhuslik lisavõimalus.
Kui töö ei ole enam „lihtsalt töö“, vaid pidev tasakaalustamine tulemuste, avaliku surve ja inimeste heaolu vahel, muutub juhi roll oluliselt. Marko Viidingu sõnul sünnib organisatsiooni tegelik väärtus just selles pinges, mitte valikus, kumba eelistada.
Kui töö viib inimesed iga päev kontoris kokku, siis on keskkonnavahetus see, mis aitab lauale tuua uued ideed ja energia. Pärnu ning Pärnumaa on selleks õige koht – see on piisavalt kompaktne, et oleks lihtne liikuda, kuid argirutiinist eemaldumiseks siiski värske ja erinev.