• 10.09.24, 09:00

Heleri Michalski: kollektiivne hoolimatus viib nelja päeva pikkuse töönädalani (niikuinii)

Põhjused, miks tööandjad peavad töötajate vähesema panusega leppima, on proosalised – kuigi paljud asjad käivad tänapäeval mugavamalt, kipub igapäevaelu hoopiski keerulisem olema, kirjutab Äripäeva kolumnist, kommunikatsiooniekspert, tööelu kogemusnõustaja ja meditatsiooniõpetaja Heleri Michalski.
“Kuigi paljud asjad on tänapäeval mugavamad, on igapäevane elu justkui keerulisem, sest kogukond jääb indiviidi ümber järjest ahtamaks. Näiteks terapeut Esther Perel kasutab mõistet kaasaegne üksindus, väites, et inimestel on lihtne leida tuhat sotsiaalmeedia sõpra, aga neil ei ole ühtki inimest, kes vajadusel nende kassi paar päeva toidaks,” kirjutab Äripäeva kolumnist Heleri Michalski.
  • “Kuigi paljud asjad on tänapäeval mugavamad, on igapäevane elu justkui keerulisem, sest kogukond jääb indiviidi ümber järjest ahtamaks. Näiteks terapeut Esther Perel kasutab mõistet kaasaegne üksindus, väites, et inimestel on lihtne leida tuhat sotsiaalmeedia sõpra, aga neil ei ole ühtki inimest, kes vajadusel nende kassi paar päeva toidaks,” kirjutab Äripäeva kolumnist Heleri Michalski.
  • Foto: Marko Krusel
Kuidas on läinud nii, et Henry Fordi tuules eelmisel sajandil kergendusega tervitatud viiepäevasest töönädalast on tänaseks saanud konti- ja vaimumurdev koorem?
Nelja päeva pikkuse töönädala teema on korralik lugejamagnet ja märgiline ka seetõttu, et süvendab generatsioonidevahelist lõhet. Seda hoolimata sotsiaalmeedias hiljuti levinud vaimukast meeldetuletusest, et ka räppar Snoop Dogg on X-generatsiooni esindaja. Valdavalt levib siiski tunnetus, et vanemad olijad (ja nende tublid õpilased) ei mõista praeguste põhitegijate (millenniaalide) saamatust ja hädaldamist.
Mis on muutunud?

Kaasaegne üksindus ja vanavanemate luksus

Ühiskondlikud muutused peegelduvad leibkondades. Kui X-generatsioon imestab, et kuidas „tänapäeva noored ei jaksa tööd teha ja muudkui põlevad läbi“, siis tasub meenutada, kuidas kogu elukorraldus laabus veel paarkümmend aastat tagasi pisut teisiti.
Kuigi paljud asjad on mugavamad, on igapäevane elu justkui keerulisem, sest kogukond jääb indiviidi ümber järjest ahtamaks. Näiteks terapeut Esther Perel kasutab mõistet kaasaegne üksindus, väites, et inimestel on lihtne leida tuhat sotsiaalmeedia sõpra, aga neil ei ole ühtki inimest, kes vajadusel paar päeva nende kassi toidaks.
Ühiskondlikus kontekstis käsitletakse lastetust järjest sagedamini kui isekust tuleviku arvel. Eestis näiteks pensioni- ja maksudebati osana, Elon Musk ja Jordan Peterson hiljuti kui positiivse mõttelaadi puudumisena. Samal ajal ütlevad lastetud, et isekas ja mõeldamatu oleks praeguses ühiskonnakorralduses hoopis kedagi ilmale tuua.

Seotud lood

Uudised
  • 29.08.24, 09:15
Heleri Michalski: 7 põhjust, miks tööandjana digirändlust soosida
Digirändlus ehk töötamine välisriigist on põnev elamise viis, millest ka tööandjad võiksid profiiti lõigata, kirjutas Äripäevas kolumnist, kommunikatsiooniekspert, tööelu kogemusnõustaja ja meditatsiooniõpetaja Heleri Michalski.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.04.26, 17:01
Kui rohepööre paneb põntsu töötaja tervisele, siis kas sellist rohepööret me tahtsimegi?
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele