• 09.01.17, 09:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mikk Marran: olulised otsused tuleb teha esimese aasta jooksul!

Natuke vähem kui aasta Teabeameti juhina on andnud mulle mitmeid huvitavaid õppetunde. Eeldan, et kõikidel uues olukorras alustavatel juhtidel on palju ideid, uusi initsiatiive, suur tahe teha suuri asju ja kiiresti.
Teabeameti juht Mikk Marran soovitab kõik olulised otsused esimese aasta jooksul ära teha.
  • Teabeameti juht Mikk Marran soovitab kõik olulised otsused esimese aasta jooksul ära teha.
  • Foto: Raul Mee
Seega on üsna arusaadav, et mingil hetkel võib tekkida kahepoolne šokk. Ühelt poolt uue juhi frustratsioon, et asjad ei juhtu piisavalt kiiresti, et kolleegid ei saa aru tema mõtetest. Teiselt poolt arusaamatus ja peavangutus osal kollektiivist küsimusega, miks peab nii järsult hakkama asju teisiti tegema, miks on vaja väljakujunenud tegevusi ja traditsioone muuta.
Olen jäänud ühe oma juhtimispõhimõtte juurde, et olulised, vahel ka ebapopulaarsed otsused tuleb teha esimese aasta jooksul. Luureasutused oma range teadmisvajaduse printsiibiga ja otsuste laiem kommunikatsioon ei käi instinktiivselt võetuna just käsikäes, kuid on ometi organisatsiooni ühtsuse ja tulemuslikkuse aspektist kriitilised. Seetõttu püüan ise lähtuda alati sellest, et kui tundub, et muudatust on piisavalt seletatud, siis seleta üks kord veel üle.
Oluline on ka sihtide mahamärkimine ja nende piltlikult öeldes kivisse raiumine. See on vajalik nii juhile kui organisatsioonile laiemalt – miks me oleme, kuhu me läheme ja kuidas me kavatseme sinna jõuda.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võitlus ajude, heade inimeste pärast on suurim väljakutse. Paljud Eesti riigi- ja erasektori asutused otsivad sarnase spetsiifikaga inimesi. Samuti on kogemus näidanud, et oluline on teadlikult tegeleda juhtide koolitamisega oma organisatsioonis, sest seda kompetentsi on laiemalt riigis samuti vähe.
Allikas: Pärnu Konverentsid

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.05.25, 12:07
Tark tööajaarvestus loob korra majja
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele