Merilin Ednaševski sattus personalitööle täiesti juhuslikult. Pakuti tööd ja ta võttis selle vastu.

- ABB personalijuht Merilin Ednaševski
- Foto: Meeli Küttim
„Töötasin ülikooliõpingute ajal tõlkijana – nii mõnigi filmihuviline on kindlasti vaadanud filme, mille subtiitrite tõlkija mina olin.“ Tõlkeid sai tehtud nii inglise-eesti kui ka vene-eesti suunal. Seejärel läks ta DHL-i juhatuse assistendiks, kus jäi oma energia ja säraga silma personalivaldkonna juhile, kes teda personalispetsialistiks kutsus. „Alustasin klassikaliselt – alguses personalitöö paberimajandus, siis värbamine. 2008. aastal ei jätnud kriis ka meid puudutamata ning neljast personalitöötajast kaks koondati. Selle tulemusel jätkasin mina personalijuhina ja kui kolleeg lapsehoolduspuhkusele jäi, siis olingi ootamatult kogu personalitöö eest vastutajaks saanud.“ Merilin möönab, et see oli tegelikult päris raske – kriisiaegadel tuli tegeleda palju personalitöö raskemate osadega, nagu töösuhete lõpetamine ja inimeste väljajuhatamine. „See ei ole ühegi inimese jaoks kerge. Ma tundsin, et kui enne olin olnud kõikidele hea kaaslane, siis järsku oli minust saanud justkui rahvavaenlane.“
Seotud lood
Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.