Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merilin Ednaševski – personalijuht nagu energiasammas
Merilin Ednaševski sattus personalitööle täiesti juhuslikult. Pakuti tööd ja ta võttis selle vastu.
„Töötasin ülikooliõpingute ajal tõlkijana – nii mõnigi filmihuviline on kindlasti vaadanud filme, mille subtiitrite tõlkija mina olin.“ Tõlkeid sai tehtud nii inglise-eesti kui ka vene-eesti suunal. Seejärel läks ta DHL-i juhatuse assistendiks, kus jäi oma energia ja säraga silma personalivaldkonna juhile, kes teda personalispetsialistiks kutsus. „Alustasin klassikaliselt – alguses personalitöö paberimajandus, siis värbamine. 2008. aastal ei jätnud kriis ka meid puudutamata ning neljast personalitöötajast kaks koondati. Selle tulemusel jätkasin mina personalijuhina ja kui kolleeg lapsehoolduspuhkusele jäi, siis olingi ootamatult kogu personalitöö eest vastutajaks saanud.“ Merilin möönab, et see oli tegelikult päris raske – kriisiaegadel tuli tegeleda palju personalitöö raskemate osadega, nagu töösuhete lõpetamine ja inimeste väljajuhatamine. „See ei ole ühegi inimese jaoks kerge. Ma tundsin, et kui enne olin olnud kõikidele hea kaaslane, siis järsku oli minust saanud justkui rahvavaenlane.“
Sellest üksi ei piisa, et ettevõtte visioon ja väärtused ärkavad ellu turundusosakonnas ja juhtkonna kabinetis. Nii võivad nad jääda vaid “kenadeks sõnadeks seinal”.