Igale töötajale on kalendriaastas ette nähtud korraline ehk põhipuhkus. Põhipuhkuse kestus määratakse töölepingu seadusega (TLS). Põhipuhkuse kestust arvestatakse kalendripäevades, selle hulka ei arvestata rahvuspüha ja riigipühi (TLS-i § 54 lg 3). Põhipuhkuse kestus ei olene töötaja tööajast, st et ka lühendatud tööaja korral peab töötaja põhipuhkuse kestus olema TLS-is ettenähtud kalendripäevade pikkune.

- Sisekaitseakadeemia finantskolledži lektor Maret Güldenkoh
- Foto: Raul Mee
Iga-aastase põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva (TLS-i § 55), tööandja võib põhipuhkuse kestust pikendada, kui see on kokku lepitud töölepingus, kollektiivlepingus või töökorraldusreeglites. Alaealistel on põhipuhkuse kestus alati 35 kalendripäeva (TLS-i § 56). Teatud ametikohtadel on põhipuhkuse kestus pikem kui 28 kalendripäeva, näiteks ametnikul 35 kalendripäeva (avaliku teenistuse seadus § 43 lg 2) ning haridus- ja teadustöötajatel kuni 56 kalendripäeva (TLS-i § 58 lg 1). Haridus- ja teadustöötajate põhipuhkuse kestus oleneb ametikoha nimetusest, mille kinnitab Vabariigi Valitsus oma määrusega.
Seotud lood
Pärnu tõestas veenvalt, et rahvusvahelise tasemega konverentsi õnnestumiseks ei pea sihtkohaks olema suurlinn. Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission, ETC) 11. aastakoosolek tõi 90 delegaati 25 riigist külmal veebruarikuul kuurortlinna, mida paljud neist polnud varem külastanud. Kiirelt sai selgeks, et Pärnu tugevused konverentsisihtkohana peituvad just selles, mis teeb linna eriliseks: kompaktsus, jalutajasõbralik keskkond, tugev spaakultuur, kohalik toit ja professionaalsel tasemel konverentsikeskused.