Igale töötajale on kalendriaastas ette nähtud korraline ehk põhipuhkus. Põhipuhkuse kestus määratakse töölepingu seadusega (TLS). Põhipuhkuse kestust arvestatakse kalendripäevades, selle hulka ei arvestata rahvuspüha ja riigipühi (TLS-i § 54 lg 3). Põhipuhkuse kestus ei olene töötaja tööajast, st et ka lühendatud tööaja korral peab töötaja põhipuhkuse kestus olema TLS-is ettenähtud kalendripäevade pikkune.
Sisekaitseakadeemia finantskolledži lektor Maret Güldenkoh
  • Sisekaitseakadeemia finantskolledži lektor Maret Güldenkoh
  • Foto: Raul Mee
Iga-aastase põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva (TLS-i § 55), tööandja võib põhipuhkuse kestust pikendada, kui see on kokku lepitud töölepingus, kollektiivlepingus või töökorraldusreeglites. Alaealistel on põhipuhkuse kestus alati 35 kalendripäeva (TLS-i § 56). Teatud ametikohtadel on põhipuhkuse kestus pikem kui 28 kalendripäeva, näiteks ametnikul 35 kalendripäeva (avaliku teenistuse seadus § 43 lg 2) ning haridus- ja teadustöötajatel kuni 56 kalendripäeva (TLS-i § 58 lg 1). Haridus- ja teadustöötajate põhipuhkuse kestus oleneb ametikoha nimetusest, mille kinnitab Vabariigi Valitsus oma määrusega.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.05.26, 11:00
Tiimiürituste loogika muutub: ettevõtted otsivad üha enam keskkonda, kus inimesed päriselt suhtleksid
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele