Igale töötajale on kalendriaastas ette nähtud korraline ehk põhipuhkus. Põhipuhkuse kestus määratakse töölepingu seadusega (TLS). Põhipuhkuse kestust arvestatakse kalendripäevades, selle hulka ei arvestata rahvuspüha ja riigipühi (TLS-i § 54 lg 3). Põhipuhkuse kestus ei olene töötaja tööajast, st et ka lühendatud tööaja korral peab töötaja põhipuhkuse kestus olema TLS-is ettenähtud kalendripäevade pikkune.

- Sisekaitseakadeemia finantskolledži lektor Maret Güldenkoh
- Foto: Raul Mee
Iga-aastase põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva (TLS-i § 55), tööandja võib põhipuhkuse kestust pikendada, kui see on kokku lepitud töölepingus, kollektiivlepingus või töökorraldusreeglites. Alaealistel on põhipuhkuse kestus alati 35 kalendripäeva (TLS-i § 56). Teatud ametikohtadel on põhipuhkuse kestus pikem kui 28 kalendripäeva, näiteks ametnikul 35 kalendripäeva (avaliku teenistuse seadus § 43 lg 2) ning haridus- ja teadustöötajatel kuni 56 kalendripäeva (TLS-i § 58 lg 1). Haridus- ja teadustöötajate põhipuhkuse kestus oleneb ametikoha nimetusest, mille kinnitab Vabariigi Valitsus oma määrusega.
Seotud lood
HR tarkvara peetakse sageli vaid HR osakonna asjaks, millesse teised organisatsiooni osad peaaegu ei puutu. See arvamus on aga tänu iseteenindusportaalidele nüüdseks aegunud. Töötajate iseteenindus HR tarkvaras on osa personalihalduse töövoost – uus suhtluskanal tööandja ja töötajate vahel, mis kaotab kõigi osapoolte jaoks ära hulga aeganõudvaid manuaalseid tegevusi.