Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas tööstress ja pinged peaksid lahenema iseenesest?
Piisab, kui töötajatega vesteldakse või on vaja midagi enamat? Mispärast peaksid ettevõtjad ja juhid ennetama ohutegureid, mis nende töötajate vaimset ja psüühilist tervist mõjutavad?
„Avara silmaringiga, intelligentne mees, aga juhina … Lihtsamaidki asju käskis ta kordi ringi teha, kuid ikka polnud nii, nagu tema tahtis või ette kujutas,” meenutab juhiabina töötanud Teele, kes juba pärast lühikest töökogemust kaotas eneseusu, hakates kahtlema nii oma oskustes kui võimetes. Lisaks oma ülemust pelgama, sest tal oli komme töötajate peale karjuda. „Minu puhul ta seda ei teinud, aga sellises õhk- ja keskkonnas ei jaksanud ma töötada.”
Seotud lood
Tervisekindlustus on tööandjate seas muutunud vaikimisi standardiks – justkui mõõdupuuks, kui palju ettevõte oma inimesi väärtustab. Ent üha sagedamini valitakse valmis tervisehüvede pakette, mis näevad küll head välja ja jätavad mulje sisukast investeeringust, kuid ei paku töötajatele tegelikku tuge.
Enimloetud
2
3
4
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Viimased uudised
Direktiiv ei kirjuta ette, kuidas palgad avaldada, kuid tööle kandideerija peab enne töövestlust või lepingu sõlmimist saama selle kohta selge info.
“Kapitalism jõuab murdepunkti”
Üritused
Hetkel kuum
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Mehed töötavad stabiilsemalt, kuid panustavad pereellu ja enesetäiendamisse vähem!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele