Piisab, kui töötajatega vesteldakse või on vaja midagi enamat? Mispärast peaksid ettevõtjad ja juhid ennetama ohutegureid, mis nende töötajate vaimset ja psüühilist tervist mõjutavad?
„Avara silmaringiga, intelligentne mees, aga juhina … Lihtsamaidki asju käskis ta kordi ringi teha, kuid ikka polnud nii, nagu tema tahtis või ette kujutas,” meenutab juhiabina töötanud Teele, kes juba pärast lühikest töökogemust kaotas eneseusu, hakates kahtlema nii oma oskustes kui võimetes. Lisaks oma ülemust pelgama, sest tal oli komme töötajate peale karjuda. „Minu puhul ta seda ei teinud, aga sellises õhk- ja keskkonnas ei jaksanud ma töötada.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”