Koroona tormipilved pole Eesti tööturu kohalt veel hajunud
Eesti Panga värskest tööturu ülevaatest selgub, et pärast hõive järsku kahanemist ja tööpuuduse hüppelist tõusu 2020. aasta teises kvartalis püsis tööturu olukord suvekuudel stabiilsena. Eesti majanduse langus jäi koroonaviiruse epideemia esimese laine ajal väiksemaks kui enamikus Euroopa riikides ning ka tööturul ei läinud täide pessimistlikumad prognoosid.
Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar Foto: Eiko Kink
Eestis kahanes hõive kevadise kriisi ajal Euroopa riikide keskmisest enam ja tööturu reaktsioon oli majanduslanguse ulatust arvestades üks tugevamaid Euroopa Liidu riikide hulgas. See näitab, et Eesti ettevõtted kohandavad raskustesse sattudes töötajate arvu ning seda isegi töökohtade säilitamiseks loodud ja väga operatiivselt rakendatud töötasuhüvitise meetme olemasolul. Samas koondati töökohti märksa vähemal määral, kui muutus ettevõtete tootmismaht, sest töötundide arv töötaja kohta kahanes samuti märkimisväärselt.
Populaarseimad ametid on hetkel kaubandusvaldkonnas, kus soovijate arv ühele ametikohale on jõudmas 2000 kandideerijani, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika. Tööpakkumiste arvud on aga paljudes valdkondades taastunud kriisieelsele tasemele.
Äsja toimunud Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalministrite videokohtumisel oli arutluse all töötajate toetamine ettevõtete ümberkorraldamisel ning naiste ja meeste võrdne osalemine tööturul, kirjutab sotsiaalministeerium. Lisaks võeti kohtumise eel vastu järeldused: vanemaealiste kohanemise kohta digimaailmas ja miinimumsissetulekute toetamiseks.
Elamisloa alusel töötab praegu Eestis üle 8000 inimese. Swedbanki personalijuht Ülle Matt julgustab ettevõtteid välistööjõudu värbama, sest mitmekesised meeskonnad loovad ettevõttele suuremat väärtust ja soodustavad arengut.
Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.