Igal aastal satub Eestis skeemimeistrite pärast kehva olukorda tuhandeid kolmandate riikide töötajaid, kuid päevavalgele jõuab neist juhtumitest vaid käputäis ja ka siis ei ole alati loota, et õiglus jalule seatakse. Umbes 1500 kolmandate riikide töötaja kohta pole ametivõimudel õrna aimugi, mis neist täpsemalt saanud on.
Tulin Ukrainast Eestisse dekoratiivkrohvijaks, aga mind sunniti töötama Bolt Foodi autojuhina. Töötasu pidi olema 1465 eurot kuus, kuid sellisest palgast võisin vaid und näha. Tööandja lihtsalt andis mulle auto ja käskis toitu vedama hakata. Töötasin päevas 10–13 tundi, kuid palk läks tööandja kontole. Sellest võttis ta maha summa, mis tema sõnul kulus autorendiks ja kütusele. Ma küsisin talt korduvalt töötasu. Ta maksis mulle ühe korra sularahas. Ühel korral puhkes meil tasu üle vaieldes nii suur tüli, et läksime üksteisele kättpidi kallale. Seejärel ähvardas ta, et tühistab minu Eesti tööloa. Tundsin, et mulle on väga liiga tehtud, ja pöördusin töövaidluskomisjoni. Kevadel otsustas komisjon, et tööandja peab mulle maksma veidi üle 2500 euro.
Selline juhtum leidis Tallinnas aset käesoleva aasta alguses.
Ukrainlase palganud ettevõtte Remekson OÜ juhti Ksenia Morozi ajab teema naerma. „Inimesed võivad paljut öelda,“ ütles ta. „Et sunniti … te saate ikka aru, et see pole tõene info? Kuidas mina saan kedagi tööle sundida? Kirjutage mulle e-mail, vastan ametlikult,“ lisab ta. Aga küsimustele vastuseid ei saabu.
Loe suurt lugu pikemalt edasi
Äripäevast.
Seotud lood
Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.